English
eesti
Andmebaasist
Kasutusjuhend
Uued andmed
Andmete visualiseerimine
Avaldamiskalender
>>
Andmebaas
>>
Tervisekäitumine ja tervis
>>
Eesti Terviseuuring
>>
Suitsetamine
>>
ET12: Igapäevasuitsetajad päevas suitsetatud sigarettide arvu, soo ja vanuserühma järgi
>>
Märkused
EH20: Vastsündinute terviseprobleemid, haigused ja perinataalperioodis tekkivad teatavad seisundid (1998-2020)
Märkused
Mõisted ja metoodika
Sünnitusabi osutajate poolt registreeritud haigusjuhud.
Vastsündinute diagnoositud terviseprobleemide, haiguste ja perinataalperioodis tekkivate teatavate seisundite andmeid koguti sünnitusabi osutavatelt tervishoiuteenuse osutajatelt kuni 2020. aastani aastaaruandega „Vastsündinute haigestumine“ (eelnevalt kuni 2012. aastani „Rasedad ja sünnitajad“, 2013-2015 „Rasedate ja vastsündinute haigestumine“). Andmeid esitasid sünnitusosakonnad seal diagnoositud ja registreeritud haigusjuhtude kohta. Andmed sisaldavad nii põhi- kui kaasuvaid diagnoose ja perinataalperioodis tekkivaid teatavaid seisundeid, v.a Z-diagnoosid.
Andmeid koguti lapse 7 päeva vanuseks saamisel või varasema päeva seisuga, kui laps lahkub haiglast koju, viiakse üle teise raviasutusse või sureb enne 7 päeva vanuseks saamist. Erandiks on alates 2015. aasta andmetest Tartu Ülikooli Kliinikum, kus haigusega vastsündinu ravi toimub juba esimese 7 päeva jooksul sama haigla teises osakonnas, mistõttu ei ole kõik haigusega laste diagnoosid registreeritud sünnitusosakonnas vaid ka üleviiduna teises (neonatoloogia, lasteintensiivravi) osakonnas ja statistikas on registreeritud diagnoosid kuni haiglast lahkumiseni.
2020. aastal pakkus sünnitusabi Eestis 13 tervishoiuteenuse osutajat.
Haigestumuskordaja arvutamise aluseks on vastava aasta Eesti Meditsiinilise Sünniregistri elussündide arv.
Andmete kasutamisel on oluline meeles pidada, et ühel vastsündinul võib olla registreeritud mitu diagnoosikoodi. Samuti, kõik RHK-10 diagnoosikoodid ei tähenda alati tõsise või raske haiguse olemasolu, vaid ka sünnituse käigus saadud tüsistuse, trauma või kergema terviseprobleemi registreerimist.
Näiteks sagedamini registreeritud P05-P08 diagnoosid, mis on seotud vastsündinu kasvuga - laps on raseduskestusele omaselt kas väiksema või suurema kehakaaluga; või täpsustamata põhjusega vastsündinu kollatõbi (P59), mis on tavaliselt mööduv seisund, kuid võib olla ka mõne muu haiguse esmane sümptom. Lisaks koondandmetena kogutud andmete põhjal ei ole võimalik välja võtta detailselt, millise diagnoosiga on tegemist.
Ka kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomi-anomaaliate (Q00-Q99) diagnoosirühma kuulub RHK-10 kood Q38.1 keelekidasus ehk keele kokku kasv, mida on võimalik lastearstil lihtsa kirurgilise protseduuri käigus lahti lõigata. Perinataalperioodis tekkivate seisundite diagnoosirühma kuuluvad ka sellised seisundid, mida ei saa otseselt pidada vastsündinu terviseprobleemiks, näiteks vastsündinu rinnaga toitmise raskused (P92.5), mis on pigem seotud ema sünnitusjärgsest terviseseisundist või on selle taga muu põhjus.