| Mõisted | Metoodika | Visualiseeritud andmed | Klassifikaatorid ja loendid | Viited | Kontakt |
Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatud kordajate leidmisel.
Diagnoos — RHK-10 järgi kodeeritud haigus või terviseseisund.
Elukoht — patsiendi elukoht maakonna tasemel rahvastikuregistri järgi tervishoiuteenuse osutamise (raviarve avamise) ajal. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Elukohana on eraldi välja toodud elukoht väljaspool Eestit, teadmata maakond ja teadmata elukoht. Teadmata maakond on arvestatud Eesti alla. Kui elukoht on väljaspool Eestit või teadmata, siis ei ole haigusjuhte Eesti alla arvestatud.
Elussünd — elutunnustega (hingamine, südamelöögid, nabaväädi pulsatsioon ja/või tahtele alluvate lihaste ilmsed liigutused) lapse sünd sõltumata raseduse kestusest.
Esmasjuht — ka uus haigusjuht; esimest korda patsiendi elus kinnitatud lõplik diagnoos (kroonilise haiguse puhul) või haigusjuhu iga uus avaldumine (haiguste puhul, mis võivad avalduda korduvalt).
Esmashaigestumus — uute haigusjuhtude ehk haiguse esmasjuhtude arv rahvastikus mingil ajavahemikul; leitakse näiteks 100 000 elaniku kohta.
Haigusjuht — kokkulepitud kriteeriumite alusel määratud terviseseisundi esinemine. Haigusjuhtudeks loetakse ka isikuid, kellel vastav seisund esineb.
Maakond— tabelis EH11 tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha maakond. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid).
Raviarve — ravikulude arve, mille tervishoiuteenuse osutaja esitab Eesti Haigekassale patsiendile osutatud teenuste eest.
RHK-10 — rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni 10. versioon (vt klassifikaatorid ja loendid).
Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Osutamise viisi järgi jaotatakse tervishoiuteenused kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.
Surnultsünd ehk hiline lootesurm — vähemalt 500 grammi sünnikaaluga ja pärast 22. rasedusnädalat toimunud üsasisene surm.
Sünnikaal — vastsündinu esimene sünnijärgne kaal (eelistatavalt esimesel elutunnil).
Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.
Vastsündinu — laps sünnist kuni 4 nädala (28 päeva) vanuseni.
Haigestumusalase statistika tegemise eesmärk on riigisiseste regulaarsete ülevaadete saamine elanikkonna haigestumuse määrast, haigestumuse andmete võrreldavuse ja järjepidevuse tagamine.
Andmed on avaldatud absoluut- ja suhtarvudena (kordaja 100 000 elaniku kohta, vastsündinute haigestumise puhul kordaja 1000 elussünni kohta).
Andmed on esitatud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel. Hõlmatud on ptk I–XVIII (koodid A00–R99), v.a pahaloomulised kasvajad (ptk II, koodid C00–C97). Haigestumusstatistika pahaloomuliste kasvajate kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis alajaotuse „Haigestumus“ teema „Pahaloomulised kasvajad“ all. Vigastuste ja mürgistuste esmasjuhtude statistika on kättesaadav alajaotuse „Haigestumus“ teema „Vigastused“ all.
Registreeritud esmashaigestumus
Kuni 2016. aastani koostati esmashaigestumuse statistikat agregeeritud aruannete põhjal. Aruandes esitati tervishoiuteenuse osutajate poolt registreeritud esmasjuhud. Tervishoiuteenuse osutajad esitasid andmeid vastavalt oma registreeritud tegevuskohale, mistõttu põhines haigestumusandmete maakondlik jaotus teenuseosutaja tegevuskohal, mitte patsiendi elukohal. Andmeid koguti kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele.
Individuaalandmete põhisele statistikale ülemineku ettevalmistuse tõttu peab alates 2005. aastast iga arst registreerima ainult enda poolt diagnoositud esmashaigusjuhud. Varem registreeriti haiglas pandud esmasdiagnoosid patsiendi perearsti poolt. Haigusjuhtude registreerimissüsteemi korrastamisprotsess on olnud teenuseosutajate kaupa erinev ning see põhjustab aastate võrdluses kõikumisi, näiteks topeltregistreerimise tõttu.
Hinnanguline esmashaigestumus
Alates 2021. aastast arvutatakse esmashaigestumust Eesti Haigekassale esitatud raviarvete põhjal. Aegrida avaldatakse tagasiulatuvalt alates 2016. aastast.
Hõlmatud on kõik Haigekassale alates 2013. a esitatud raviarved, nii ravikindlustatud kui ravikindlustuseta eestlaste ja Eesti elanike kohta. Raviarvetel ei kajastu kontaktid tervishoiusüsteemiga, kui inimene on käinud tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel ei ole Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut või on TTO küll Haigekassa lepingupartner, kuid inimene on tasunud saadud teenuse eest täies mahus ise. Samuti ei kajastu raviarvetel vanglates ja Kaitseväes registreeritud diagnoosid.
Krooniliste haiguste puhul on haigusjuht loetud esmasjuhuks, kui inimesel ei ole eelneva 7 aasta jooksul sama haigust diagnoositud. Kuna statistika tegemiseks on kasutusel raviarved alates 2013. a, siis lühema kui 7-aastase tagasivaateperioodi puhul korrigeeritakse raviarvetelt leitud esmasjuhtude arve nii, et see vastaks tinglikult 7-aastasele tagasivaateperioodile. Täpsemalt kirjeldatakse kasutatud metoodikat oktoobris 2021 ilmunud ülevaates (vt Viited).
Uue metoodika põhjal leitud esmashaigestumus ei ole võrreldav seni avaldatud statistikaga (tabelid EH10–EH12). Varem olid esmashaigestumuse statistika aluseks olevad andmed agregeeritud, mitte isikupõhised. Seega ei saanud ühe haigusjuhu mitmekordset arvestamist vältida ning varem avaldatud statistika on tõenäoliselt üle hinnatud. Haigekassale esitatud raviarvete põhjal võib öelda, et sõltuvalt haigusest võib senises statistikas ulatuda esmasjuhtude ülehinnang mitmekümne portsendini.
Andmete kasutamisel tuleb meeles pidada, et tegemist on hinnanguga. Eriti tuleb tähelepanu pöörata väga väikeste arvude tõlgendamisele. Nii väga väikese juhtude arvu kui väikese rahvaarvu puhul mõjutab arvutatud haigestumuskordajat oluliselt juhuslik kõikumine. Näiteks, kui Hiiumaal diagnoositakse alla 14-aastastel lastel üks haigusjuht aastas, siis võib see tähendada Hiiumaa jaoks kõrgeimat haigestumuskordajat Eestis.
Vastsündinute terviseprobleemid, haigused ja perinataalperioodis tekkivad teatavad seisundid
Vastsündinute diagnoositud terviseprobleemide, haiguste ja perinataalperioodis tekkivate teatavate seisundite andmeid koguti sünnitusabi osutavatelt tervishoiuteenuse osutajatelt kuni 2020. aastani aastaaruandega „Vastsündinute haigestumine“ (eelnevalt kuni 2012. aastani „Rasedad ja sünnitajad“, 2013–2015 „Rasedate ja vastsündinute haigestumine“). Andmeid esitasid sünnitusosakonnad seal diagnoositud ja registreeritud haigusjuhtude kohta. Andmed sisaldavad nii põhi- kui kaasuvaid diagnoose ja perinataalperioodis tekkivaid teatavaid seisundeid, v.a Z-diagnoosid. Andmeid koguti lapse 7 päeva vanuseks saamisel või varasema päeva seisuga, kui laps lahkub haiglast koju, viiakse üle teise raviasutusse või sureb enne 7 päeva vanuseks saamist. Erandiks on alates 2015. aasta andmetest Tartu Ülikooli Kliinikum, kus haigusega vastsündinu ravi toimub juba esimese 7 päeva jooksul sama haigla teises osakonnas, mistõttu ei ole kõik haigusega laste diagnoosid registreeritud sünnitusosakonnas vaid ka üleviiduna teises (neonatoloogia, lasteintensiivravi) osakonnas ja statistikas on registreeritud diagnoosid kuni haiglast lahkumiseni.
2020. aastal pakkus sünnitusabi Eestis 13 tervishoiuteenuse osutajat.
Vastsündinute haigestumuskordajate arvutamise aluseks on Eesti Meditsiinilise Sünniregistri kõikide Eestis toimunud elussündide arv. Vastsündinute haigestumuskordaja sisaldab nii Eesti kui alaliselt välimaal elavate vastsündinute, kes on sündinud Eestis, haigestumust.
Andmete kasutamisel on oluline meeles pidada, et ühel vastsündinul võib olla registreeritud mitu diagnoosikoodi. Samuti, kõik RHK-10 diagnoosikoodid ei tähenda alati tõsise või raske haiguse olemasolu, vaid ka sünnituse käigus saadud tüsistuse, trauma või kergema terviseprobleemi registreerimist. Näiteks sagedamini registreeritud P05–P08 diagnoosid, mis on seotud vastsündinu kasvuga – laps on raseduskestusele omaselt kas väiksema või suurema kehakaaluga; või täpsustamata põhjusega vastsündinu kollatõbi (P59), mis on tavaliselt mööduv seisund, kuid võib olla ka mõne muu haiguse esmane sümptom. Lisaks koondandmetena kogutud andmete põhjal ei ole võimalik välja võtta detailselt, millise diagnoosiga on tegemist. Ka kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomi-anomaaliate (Q00–Q99) diagnoosirühma kuulub RHK-10 kood Q38.1 keelekidasus ehk keele kokku kasv, mida on võimalik lastearstil lihtsa kirurgilise protseduuri käigus lahti lõigata. Perinataalperioodis tekkivate seisundite diagnoosirühma kuuluvad ka sellised seisundid, mida ei saa otseselt pidada vastsündinu terviseprobleemiks, näiteks vastsündinu rinnaga toitmise raskused (P92.5), mis on pigem seotud ema sünnitusjärgsest terviseseisundist või on selle taga muu põhjus.
Alates 2021. aastat lõpetatakse aruande „Vastsündinute haigestumine“ järgi andmete kogumine. Andmete kogumine ja avaldamine jätkub raseduse infosüsteemi kuuluva meditsiinilisse sünniregistrisse edastavate sünnikaartide info põhjal.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.
Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)
Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi veebilehel või Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.
Panov L. Esmashaigestumus raviarvete põhjal. Metoodika kirjeldus diabeedi näitel. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Raport kättesaadav pdf-failina siit
Anderson E. Vastsündinute haigestumise statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Raport kättesaadav pdf-failina siit
Esmashaigestumus
Jane Idavain
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Jane.Idavain[ät]tai.ee
Vastsündinute terviseprobleemid, haigused
Eva Anderson
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
Tel: +372 6593 812
E-post: Eva.Anderson@tai.ee
Uuendatud: 22.04.2024