The 3 steps are Choose table, Choose variable and Show result. You are currently at Vali muutujad

EH01: Diabeedi esmashaigusjuhud soo ja vanuserühma järgi

Vali muutujad

Metaandmed

Viimati uuendatud

14.11.2025

Ühik

Arv

Allikas

Tervise Arengu Instituudi arvutused Tervisekassa andmete põhjal

Tabeli kood

EH01

Mõisted ja metoodika: ehinfo

Now you have come to the page, Choose variable. This page give you the oportunity to select which variables and values you want to display in your result of the table. A variable is a property of a statistical unit. The page is divided into several boxes, one for each variable, where you can select values by click to highlight one or more values. It always starts with the statistics variable which is the main value counted in the table.

Märgi soovitud muutujad ja vali, kas tahad tabelit näha ekraanil või see failina alla laadida. Sümboliga * tähistatud muutujatest tuleb valida vähemalt üks väärtus. Abiinfo

Aasta

Sõna algus

Field for searching for a specific value in the list box. This is examples of values you can search for.2016 , 2017 , 2018 ,

Valitud 0 kokku 9

Diagnoos (RHK-10)

Valitud 0 kokku 4

Sugu

Valitud 0 kokku 3

Vanuserühm

Sõna algus

Field for searching for a specific value in the list box. This is examples of values you can search for.Vanuserühmad kokku , 0-17 , 18 ja vanemad ,

Valitud 0 kokku 17

Valitud lahtrite arv:

(suurim lubatud arv on 800 000)

Ekraanil ei saa korraga vaadata üle 6 000 rea ja 80 tulba

Valitud lahtrite arv ületab suurimat lubatud arvu 800 000

Märkused:

Mõisted ja metoodika Tabelites on esitatud hinnangulised esmasjuhtude arvud (vt täpsemalt 'Mõisted ja metoodika' alt). Arvutused põhinevad Tervisekassa esitatud raviarvetel.
Statistika hõlmab nii ravikindlustatud kui ravikindlustuseta eestlaste ja Eesti elanike haigusjuhte.
Vanus on teadmata vähem kui 0,1% haigusjuhtude korral. Haigusjuhtude arvud ei ole otseselt võrreldavad tabelites EH10 ja EH11 kuni aastani 2016 avaldatud statistikaga.
Tabelites EH10 ja EH11 on esitatud tervishoiuteenuse osutajate poolt registreeritud esmasjuhud. Varem olid esmashaigestumuse statistika aluseks olevad andmed agregeeritud, mitte isikupõhised. Seega ei saanud ühe haigusjuhu mitmekordset arvestamist vältida ning varem avaldatud statistika on tõenäoliselt üle hinnatud. 14.11.2025 uuendatud aastate 2016-2023 andmeid. Haigestumusalase statistika tegemise eesmärk on riigisiseste regulaarsete ülevaadete saamine elanikkonna haigestumuse määrast, haigestumuse andmete võrreldavuse ja järjepidevuse tagamine. Andmed on avaldatud absoluut- ja suhtarvudena (kordaja 100 000 elaniku kohta, vastsündinute haigestumise puhul kordaja 1000 elussünni kohta). Andmed on esitatud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel. Hõlmatud on ptk I-XVIII (koodid A00-R99), v.a pahaloomulised kasvajad (ptk II, koodid C00-C97). Haigestumusstatistika pahaloomuliste kasvajate kohta on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis alajaotuse „Haigestumus“ teema „Pahaloomulised kasvajad“ all. Vigastuste ja mürgistuste esmasjuhtude statistika on kättesaadav alajaotuse „Haigestumus“ teema „Vigastused“ all. Hinnanguline esmashaigestumus. Alates 2021. aastast arvutatakse esmashaigestumust Tervisekassale esitatud raviarvete põhjal. Aegrida avaldatakse tagasiulatuvalt alates 2016. aastast. Hõlmatud on kõik Tervisekassale alates 2013. a esitatud raviarved, nii ravikindlustatud kui ravikindlustuseta eestlaste ja Eesti elanike kohta. Raviarvetel ei kajastu kontaktid tervishoiusüsteemiga, kui inimene on käinud tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel ei ole Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut või on TTO küll Tervisekassa lepingupartner, kuid inimene on tasunud saadud teenuse eest täies mahus ise. Samuti ei kajastu raviarvetel vanglates ja Kaitseväes registreeritud diagnoosid. Krooniliste haiguste puhul on haigusjuht loetud esmasjuhuks, kui inimesel ei ole eelneva 7 aasta jooksul sama haigust diagnoositud. Kuna statistika tegemiseks on kasutusel raviarved alates 2013. a, siis lühema kui 7-aastase tagasivaateperioodi puhul korrigeeritakse raviarvetelt leitud esmasjuhtude arve nii, et see vastaks tinglikult 7-aastasele tagasivaateperioodile. Täpsemalt kirjeldatakse kasutatud metoodikat oktoobris 2021 ilmunud ülevaates (vt Viited). Uue metoodika põhjal leitud esmashaigestumus ei ole võrreldav kuni 2016. aastani avaldatud statistikaga (tabelid EH10-EH12). Varem olid esmashaigestumuse statistika aluseks olevad andmed agregeeritud, mitte isikupõhised. Seega ei saanud ühe haigusjuhu mitmekordset arvestamist vältida ning varem avaldatud statistika on tõenäoliselt üle hinnatud. Tervisekassale esitatud raviarvete põhjal võib öelda, et sõltuvalt haigusest võib senises statistikas ulatuda esmasjuhtude ülehinnang mitmekümne portsendini. Andmete kasutamisel tuleb meeles pidada, et tegemist on hinnanguga. Eriti tuleb tähelepanu pöörata väga väikeste arvude tõlgendamisele. Nii väga väikese juhtude arvu kui väikese rahvaarvu puhul mõjutab arvutatud haigestumuskordajat oluliselt juhuslik kõikumine. Näiteks, kui Hiiumaal diagnoositakse kuni 14-aastastel lastel üks haigusjuht aastas, siis võib see tähendada Hiiumaa jaoks kõrgeimat haigestumuskordajat Eestis. Registreeritud esmashaigestumus. Kuni 2016. aastani koostati esmashaigestumuse statistikat agregeeritud aruannete põhjal. Aruandes esitati tervishoiuteenuse osutajate poolt registreeritud esmasjuhud. Tervishoiuteenuse osutajad esitasid andmeid vastavalt oma registreeritud tegevuskohale, mistõttu põhines haigestumusandmete maakondlik jaotus teenuseosutaja tegevuskohal, mitte patsiendi elukohal. Andmeid koguti kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele. Individuaalandmete põhisele statistikale ülemineku ettevalmistuse tõttu peab alates 2005. aastast iga arst registreerima ainult enda poolt diagnoositud esmashaigusjuhud. Varem registreeriti haiglas pandud esmasdiagnoosid patsiendi perearsti poolt. Haigusjuhtude registreerimissüsteemi korrastamisprotsess on olnud teenuseosutajate kaupa erinev ning see põhjustab aastate võrdluses kõikumisi, näiteks topeltregistreerimise tõttu. Vastsündinute terviseprobleemid, haigused ja perinataalperioodis tekkivad teatavad seisundid. Vastsündinute diagnoositud terviseprobleemide, haiguste ja perinataalperioodis tekkivate teatavate seisundite andmeid koguti sünnitusabi osutavatelt tervishoiuteenuse osutajatelt kuni 2020. aastani aastaaruandega „Vastsündinute haigestumine“ (eelnevalt kuni 2012. aastani „Rasedad ja sünnitajad“, 2013-2015 „Rasedate ja vastsündinute haigestumine“). Andmeid esitasid sünnitusosakonnad seal diagnoositud ja registreeritud haigusjuhtude kohta. Andmed sisaldavad nii põhi- kui kaasuvaid diagnoose ja perinataalperioodis tekkivaid teatavaid seisundeid, v.a Z-diagnoosid. Andmeid koguti lapse 7 päeva vanuseks saamisel või varasema päeva seisuga, kui laps lahkub haiglast koju, viiakse üle teise raviasutusse või sureb enne 7 päeva vanuseks saamist. Erandiks on alates 2015. aasta andmetest Tartu Ülikooli Kliinikum, kus haigusega vastsündinu ravi toimub juba esimese 7 päeva jooksul sama haigla teises osakonnas, mistõttu ei ole kõik haigusega laste diagnoosid registreeritud sünnitusosakonnas vaid ka üleviiduna teises (neonatoloogia, lasteintensiivravi) osakonnas ja statistikas on registreeritud diagnoosid kuni haiglast lahkumiseni. 2020. aastal pakkus sünnitusabi Eestis 13 tervishoiuteenuse osutajat. Vastsündinute haigestumuskordajate arvutamise aluseks on Eesti Meditsiinilise Sünniregistri kõikide Eestis toimunud elussündide arv. Vastsündinute haigestumuskordaja sisaldab nii Eesti kui alaliselt välimaal elavate vastsündinute, kes on sündinud Eestis, haigestumust. Andmete kasutamisel on oluline meeles pidada, et ühel vastsündinul võib olla registreeritud mitu diagnoosikoodi. Samuti, kõik RHK-10 diagnoosikoodid ei tähenda alati tõsise või raske haiguse olemasolu, vaid ka sünnituse käigus saadud tüsistuse, trauma või kergema terviseprobleemi registreerimist. Näiteks sagedamini registreeritud P05-P08 diagnoosid, mis on seotud vastsündinu kasvuga - laps on raseduskestusele omaselt kas väiksema või suurema kehakaaluga; või täpsustamata põhjusega vastsündinu kollatõbi (P59), mis on tavaliselt mööduv seisund, kuid võib olla ka mõne muu haiguse esmane sümptom. Lisaks koondandmetena kogutud andmete põhjal ei ole võimalik välja võtta detailselt, millise diagnoosiga on tegemist. Ka kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomi-anomaaliate (Q00-Q99) diagnoosirühma kuulub RHK-10 kood Q38.1 keelekidasus ehk keele kokku kasv, mida on võimalik lastearstil lihtsa kirurgilise protseduuri käigus lahti lõigata. Perinataalperioodis tekkivate seisundite diagnoosirühma kuuluvad ka sellised seisundid, mida ei saa otseselt pidada vastsündinu terviseprobleemiks, näiteks vastsündinu rinnaga toitmise raskused (P92.5), mis on pigem seotud ema sünnitusjärgsest terviseseisundist või on selle taga muu põhjus. 2021. aastal lõpetati aruande „Vastsündinute haigestumine“ järgi andmete kogumine. Andmete kogumine ja avaldamine jätkub raseduse infosüsteemi kuuluva meditsiinilisse sünniregistrisse edastavate sünnikaartide info põhjal ning see statistika on avaldatud andmebaasi 'Rahvastikunäitajad' alajaotuses 'Sünnid ja imikute rinnapiimaga toitmine'.

Märkused

Andmestik annab ülevaate diabeedi esmashaigusjuhtudest Eestis. Andmed on esitatud aasta, diagnooside (RHK-10 koodid E10-E14), soo ja vanuserühmade järgi. Sisaldab ravikindlustatud ja ravikindlustamata isikute esmashaigusjuhte, aga ei sisalda kontakte tervishoiusüsteemiga, kui inimene on käinud tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel ei ole Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut või on teenuseosutaja küll Tervisekassa lepingupartner, kuid inimene on tasunud saadud teenuse eest täies mahus ise. Samuti ei kajastu raviarvetel vanglates ja Kaitseväes registreeritud diagnoosid. Esmashaigestumuse andmete kogumise eesmärk on saada regulaarne ja võrreldav ülevaade elanikkonna haigestumusest ning toetada tervisepoliitika, ennetuse ja teenuste planeerimist. Andmeallikas: diabeeti haigestumise andmete arvutused põhinevad Tervisekassale esitatud raviarvetel; näitajad arvutab ja avaldab Tervise Arengu Instituut.