Haiglavõrgu arengukava haiglad

MÕISTED

(Aasta)keskmine ravivoodite arv – perioodi keskmine ravivoodite arv, mis on olnud avatud, st valmis patsiendi vastuvõtmiseks.

Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi – mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.

Amet – kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametite liigitamiseks kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite klassifikaatorit (vt klassifikaatorid ja loendid).

Ametiala – ehk ametirühm, mille moodustavad sarnased ametid. Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks.

Ambulatoorne vastuvõtt – patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kohtumine kokkulepitud ajal ja viisil, kas tervishoiuteenuse osutaja juures või turvalist IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahendust kasutades.

Erakorraline meditsiin – meditsiinivaldkond, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite (ägedad haigused, vigastused, mürgistused jne) esmase diagnoosimise ja raviga, vältimaks patsientide surma või töövõimetust. Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ja haiglasiseselt erakorralise meditsiini osakond.

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) – haigla liikide nõuetele vastava aparatuuri ja sisustusega haigla osakond, kus osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid. Vt vrd: muu erakorraline vastuvõtt / traumapunkt.

Eriala – haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, viimasena omandatud kutse või eriala. Tervishoiusüsteemi meditsiiniliste erialade liigitamisel on kasutatud eriarstiabi erialade loetelu ja õendusabi erialade loetelu (vt klassifikaatorid ja loendid).

Haiglavõrgu arengukava haigla – on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105 (02.04.2003). Haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuulub 3 piirkondlikku haiglat, 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat, 1 kohalik ja 1 taaastusravihaigla.

Hooldajad ja abiõed – hooldajad, abiõed, arsti assistendid.

Hospitaliseeritu – statsionaarsele ravile võetud patsient, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.

Keskmine – aritmeetiline keskmine.

Keskmine brutokuupalk – sisaldab põhipalka, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest, lisatasu ületundide eest ning teisi regulaarseid lisatasusid (nt igakuiselt makstav preemia, lisatasu rasketes ja tervist kahjustavates tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu, residentide juhendamise tasu). Siin sisalduvad ka ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (nt kvartali- ja aastapreemiad ning ebaeregulaarsed tulemus- ja väärtustasud, mis on makstud märtsikuus).

Keskmine brutotunnipalk – sisaldab põhipalka ja regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Ei sisalda ebaregulaarseid lisatasusid ja preemiaid. Tunnipalga arvestamiseks on palk jagatud töötatud tundidega kuus (sh ületunnid).

Keskmine ravikestus – voodipäevade arv ühe statsionaarselt ravilt lahkunud patsiendi kohta ravivoodi profiili järgi. Esitatakse päevades. Intensiivravivoodite puhul liidetakse ravilt lahkunud patsientidele juurde need, kes on viidud üle teise osakonda.

Koduvisiit – patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kokkulepitud kohtumine patsiendi juures tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil.

Kulud – aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

Kutse – tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on omandatud õppides ja/või töötades ning mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kutseala – koondab kutseid, mida ühendavad samalaadsed tööeesmärgid ja -ülesanded.

Muu erakorraline vastuvõtt / traumapunkt – erakorraliste patsientide vastuvõtt osakonnas/toas, mis ei pea vastama EMO nõuetele. Nt spetsialiseerunud erakorraline vastuvõtt traumapunktis või psühhiaatrias, pediaatrias, oftalmoloogias, günekoloogias (v.a kõik sünnitused, sest neid erakorralisteks ei loeta), vm.

Muud tervisetöötajad – sisaldab laborante, meditsiinistatistikuid, hooldusõdesid (põetajad), kiirabitehnikuid, hambatehnikuid, dentiste, radioloogiatehnikuid, optometriste, muid abiõdesid ja teisi asutuses töötavaid kõrgharidusega spetsialiste

Põhiprotseduur kirurgias – mitmest üheaegselt läbiviidud kirurgilisest protseduurist kõige suurem ja ressursimahukam. Põhiprotseduuri järgi liigitatakse üheaegselt läbi viidud protseduurid siis kui puudub vastav liitprotseduuri kood.

Patsient – inimene, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.

Päevaravivoodi – päevaravi teenuse osutamiseks mõeldud ravivoodi.

Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenused jaotatakse osutamise viisi järgi kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Tervishoiutöötaja – tervishoiuteenust osutav eriharidusega töötaja (arst, hambaarst, õendustöötaja, ämmaemand ja muu tervisevaldkonna spetsialist ning abispetsialist).

Tulud – aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.

Täidetud ametikoht – üks täidetud ametikoht võrdub 40 töötunniga nädalas.

Voodihõive – voodikoormus protsentides, st päevade osakaal kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe).

Voodikäive – keskmine patsientide arv ühe ravivoodi kohta. Valemis olev haiglas viibinute arv on hospitaliseeritute ja haiglast lahkunute poolsumma. Erand on intensiivravivoodite profiil, mille puhul liidetakse hospitaliseeritutele teistest osakondadest üle toodute arv ja haiglast lahkunutele teistesse osakondadesse üle viidute arv.

Voodiprofiil – haiglaravivoodite profiilid on määratud nende tervishoiuteenuste kaudu, mida ravivooditel osutatakse. Voodiprofiilide nimetused on määratud riigi tervishoiusüsteemi reguleerivates õigusaktides. Profiili järgi jagunevad ravivoodid:

Voodipäev – statsionaarse ravi korral ööpäev, mille jooksul hospitaliseeritud patsient sai ravi. Hospitaliseerimise ja haiglast lahkumise päev loetakse üheks.

Õe/ämmaemanda iseseisev töö – õe või ämmaemanda iseseisev vastuvõtt või koduvisiit.

Neid ja teisi termineid leiab lisaks tervisestatistika sõnastikust.

METOODIKA

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt, ettevõtetelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord". Teenuseosutajad esitavad aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu Tervise Arengu Instituudile.

Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate kaupa valitud indikaatorite avaldamiseks on HVA haiglate juhtkondadelt küsitud ja saadud kirjalikud nõusolekud.

Tervishoiualane majandustegevus

Tervishoiualase majandustegevuse andmete kogumise eesmärgiks on anda detailne ülevaade tervishoiuteenuse osutajate tuluallikatest, kulutustest ning investeeringutest põhivarasse.

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiualane majandustegevus“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Asutused ja ettevõtted, kelle põhitegevuseks ei ole tervishoiuteenuse osutamine, kajastavad andmetes vaid tervishoiuteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja põhivara liikumise. Tulude ja kulude aruanne täidetakse tekkepõhiselt.

Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid

Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistika kogumise eesmärk on saada ülevaade tervishoiuteenuse osutajate koosseisus töötavate arstide, õdede ja ämmaemandate tehtud (iseseisvate) ambulatoorsete vastuvõttude (sh kaugvastuvõttude) ja koduvisiitide mahust vastavalt tegevuskohale. Tervishoiuteenuste kasutamise ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistika aluseks on järgmised aruanded:

Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistikat kogutakse iga aasta kohta, kuni 2016. aastani ka kvartalite kohta. Iga kvartali kohta esitasid tervishoiuteenuse osutajad kuni 2016. aastani aruande arsti ja hambaarsti vastuvõttude ja koduvisiitide statistikaga. Kvartaliaruandes ei kajastatud õendustööötajate ja ämmaemandate iseseisvat tööd. Kvartaliaruannete põhjal summeeriti arsti vastuvõttude ja koduvisiitide statistika erialati aasta kohta. Aastate 2008—2016 kohta avaldati kvartaliaruannete põhjal kiirstatistikat.

Tervishoiutöötajate palgad

Tervishoiutöötajate palgauuringu eesmärk on anda detailne ülevaade tervishoiutöötajate keskmisest ja mediaantunni- ja kuupalgast erinevate ametirühmade ja tervishoiuteenuse osutaja liikide kaupa. Tervishoiutöötajate palgauuringut on iga-aastaselt läbi viidud alates 2002. aastast. Uuringu algusaastatel koguti andmeid vaid haiglatelt, kuid alates 2006. aastast on uuringusse kaasatud kõik tervishoiuteenuse osutajad.

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiutöötajate tunnipalk“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Andmeid kogutakse iga aasta märtsikuu kohta. Andmete esitamise tähtaeg on 15. aprill.

Tunnipalga andmed hõlmavad nii täis- kui osalise tööajaga töötajate andmeid ehk töötajaid, kes töötavad täis- või osalise koormusega ja ka neid, kes märtsis osaliselt töölt puudusid (olid puhkusel, töövõimetus- või hoolduslehel).

Kuupalga andmed hõlmavad ainult täistööajaga töötajate andmeid, kes töötasid terve uuringukuu, ei olnud haiged ega puhkusel. Töövõtulepinguga töötajate palgad andmetes ei kajastu.

Erakorralise meditsiini vastuvõtt

Erakorralise meditsiini vastuvõtu näitajate kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade haiglate erakorralisse vastuvõttu pöördunud patsientidest.

Haigla erakorralise meditsiini osakonna statistika kogutakse kalendriaasta kohta aruandega „Haigla“, mida on kohustatud esitama kõik haiglad, kellel on erakorraliste patsientide vastuvõtuks loodud tingimused (sealhulgas ööpäevaringne vastuvõtt). Aruanded sisaldavad informatsiooni EMO ning muu erakorralise vastuvõtu / traumapunkti arvu ja patsientide osakonda saabumis- ja lahkumisviisi järgi. Statistika ei sisalda vastuvõtuosakonda saabunud plaaniliste patsientide andmeid.

Diagnostika ja ravimenetlused

Diagnostika ja ravimenetluste statistika kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade teenuseosutajate tehtava diagnostiliste uuringute, taastusravi protseduuride ja laborianalüüside töö mahust.

Radioloogia uuringute ja protseduuride andmete aluseks on aruande „Tervishoiuasutus“ järgmised tabelid: "Nukleaarmeditsiini uuringud", "Ultraheliuuringud", "Röntgenuuringud" ja "Kompuutertomograafia ja magnetuuringud".

Kirurgilised protseduurid

Kirurgiliste protseduuride statistika kogumise ja tootmise eesmärk on saada ülevaade teenuseosutajate tehtava kirurgilise töö mahust.

Antud teema statistika koostamise aluseks on järgmised aruanded:

Andmed on kogutud kõigi NCSP põhipeatükkide A–H, J–N, P, Q ja abipeatükkide T, Y alusel kodeeritavate protseduuride kohta. Kirurgiliste protseduuride arvus kajastuvad nii põhi- kui järgnevad protseduurid. Kui patsiendile tehakse üheaegselt mitu protseduuri, siis opereeritute hulgas näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real. Kui surnud patsiendile on eelnevalt tehtud üheaegselt mitu protseduuri, siis surnute arvus näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real.

Ravivoodid

Haiglaravivoodite andmete kogumise eesmärk on saada ülevaade tervishoiusüsteemi ressurssidest ja nende kasutamisest. Haiglaravivoodite andmeid esitasid kõik statsionaarse tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) kuni 2018. aastani iga kuu aruandega „Ravivoodid ja hospitaliseerimine“, alates 2019. aastast esitavad haiglad ravivoodite statistika aastaaruandega "Haigla" aasta kohta kokku. Haiglaravivoodite aruanded esitatakse TAI-le aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena.

Kõrgtehnoloogilised seadmed

Kõrgtehnoloogiliste seadmete statistika kogumise ja tootmise eesmärk on omada ülevaadet vastavate seadmete arvust ja paiknemisest. Kõrgtehnoloogiliste seadmete statistika koostamise aluseks on aruande „Tervishoiuasutus“ tabel „Meditsiiniseadmed“. Andmed on kogutud 31. detsembri seisuga. 2014. aastani märgiti liitseadmed mitmekordselt, vastavalt seadme funktsioonidele. Alates 2015. aastast kogutakse andmeid uue metoodika järgi - liitseadmed arvestatakse kokku ühekordselt, mis tuleneb EUROSTAT-i juhistest:

Seega ei ole alates 2015. aastast andmed võrreldavad eelnevate aastatega. Liitseadmed on Eestis kasutusel alates 2007. aastast.

Tervishoiutöötajad

Tervishoiutöötajate statistika kogumise eesmärgiks on anda ülevaade tervishoiutöötajate arvust ning nende täidetud ametikohtadest Eesti tervishoiusüsteemis. Andmed kogutakse alates 2013. aastast novembrikuu kohta ning esitatakse TAI-le järgneva aasta 1. veebruariks. Kuni 2012. aastani on andmed kogutud 31. detsembri seisuga.

Tervishoiutöötajate statistika avaldamisel kasutatakse näitajaid: tervishoiutöötajad vastavalt ametialale ja tervishoiutöötajate poolt täidetud ametikohtade arv. Täidetud ametikohtade ja tervishoiutöötaja ametialal töötavate isikute arvu andmeid kogutakse aruandega „Tervishoiutöötajad“, mille peavad esitama kõik tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud.

Tervishoiutöötajate ja nende poolt täidetud ametikohtade arv kindlal ametialal peegeldab kõiki tervishoiuasutustes töötavaid isikuid. Litsentseeritud, kuid tervishoiuasutustes mittetöötavad ja lapsehoolduspuhkusel olevad isikud andmetes ei kajastu.

KLASSIFIKAATORID JA LOENDID

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Ametite klassifikaator 2008

Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite liigitamisel erialade järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti klassifikaaatorite veebilehel.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

Eriarstiabi erialade loetelu

Arsti ja hambaarsti erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.

Õendusabi erialade loetelu

Õendusabi erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“.

VÄLJAANDED

Rummo T-L. Tervishoiutöötajate palk 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs pdf-failina

Rätsep M, Tomson K. Haiglaravi maakondades 2009–2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs pdf-failina

Tomson K. Eesti tervishoiutöötajad 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Ingliskeelne raport pdf-failina

Eigo N, Liivlaid H. Arstid Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina

Eigo N, Liivlaid H. Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

Anderson E. Õdede iseseisvad ambulatoorsed visiidid 2005–2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

Kruusmaa E.-K. Haiglate majandustegevus 2003–2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

Anderson E. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 2004–2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

KONTAKTISIKUD

Tervishoiualane majandustegevus

Reet Nestor

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 819

E-post: Reet.Nestor[ät]tai.ee

Ravivoodid, diagnostika ja ravimenetlused ning kõrgtehnoloogilised seadmed

Katrin Tomson

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3820

E-post: Katrin.Tomson[ät]tai.ee

Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid

Eva Anderson

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 812

E-post: Eva.Anderson[ät]tai.ee

Haigla erakorraline meditsiin

Gettrin Kivisild

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3822

E-post: Gettrin.Kivisild[ät]tai.ee

Kirurgia

Merike Rätsep

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 817

E-post: Merike.Ratsep[ät]tai.ee

Tervishoiutöötajad ja tervishoiutöötajate töötasu

Tiiu-Liisa Rummo

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3821

E-post: tiiu-liisa.rummo[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 11.05.2023