Kirurgilised protseduurid

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatakse kordajate arvutamiseks.

Maakond – tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha maakond tabelites KP12, KP32, KP42 ja patsiendi elukoha maakond tabelis KP15. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Opereeritud – patsient arvestatakse haigusjuhtumi kohta põhiprotseduuri järgi ühekordselt. Nt kui patsiendile tehakse ühe haiglasviibimise jooksul apendektoomia ja ileotsäkaalne resektsioon ning kirurg märgib põhiprotseduuriks ileotsäkaalse resektsiooni, näidatakse ta ainult „ileotsäkaalse resektsiooni“ opereerituna.

Protseduurid – kirurgiliste protseduuride arvus kajastuvad nii põhi- kui järgnevad protseduurid. Juhul, kui patsiendile on tehtud mitu sama protseduuri ühe korraga, siis näidatakse protseduuride arv mitmekordselt tabelites KP11–KP33 ja KP51. Tabelis KP15 näidatakse samal päeval tehtud mitu sama NCSP koodiga protseduuri ühe operatsioonina, erinevatel päevadel tehtud protseduurid on arvestatud korduvalt.

Põhiprotseduur kirurgias – mitmest üheaegselt läbiviidud kirurgilisest protseduurist kõige suurem ja ressursimahukam. Põhiprotseduuri järgi liigitatakse üheaegselt läbi viidud protseduurid siis, kui puudub vastav liitprotseduuri kood.

Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Tervishoiuteenuse osutaja liik – osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi on jaotatud tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid ja loendid).

Tervishoiuteenused jaotatakse osutamise viisi järgi kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

• Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi – mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.

  Ambulatoorne kirurgia – kirurgilise protseduuri teostamine ambulatoorse abi patsiendile.

• Päevaravi – tervishoiuteenus, mille puhul patsient vajab ravi või uuringute tõttu jälgimist mõne tunni jooksul ravivoodis, lahkub õhtuks/ööks koju.

  Päevakirurgia – kirurgilise protseduuri teostamine päevaravi patsiendile.

• Statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi – tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

  Statsionaarne kirurgia – kirurgilise protseduuri teostamine haiglaravi patsiendile.

Vanuserühm – kirurgiliste protseduuride statistikas kogutakse andmeid 0–14aastaste ning 15aastaste ja vanemate isikute kohta.

Vältimatu kirurgia – kirurgiateenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Siin kodeeritakse diagnoosi järgi RHK-10 alusel. Statistikat esitatakse valitud vältimatu kõhuõõne ehk nn "ägeda kõhu" diagnooside kohta.

Kirurgiliste protseduuride statistika kogumise ja tootmise eesmärk on saada ülevaade teenuseosutajate poolt tehtava kirurgilise töö mahust vastavalt teenuse osutamise viisile, asutuse liigile, maakonnale, patsiendi vanuserühmale ja soole.

Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“.

Kirurgiliste protseduuride statistikat esitavad ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse kirurgia teenuse osutajad.

Antud teema statistika koostamise aluseks on järgmised aruanded:

• Aastaaruanne „Haigla“ tabel „Kirurgiline töö“ ja tabel „Vältimatu kirurgia“
• Aastaaruanne „Päevaravi“ tabel „Kirurgiline töö“ ja tabel „Vältimatu kirurgia“
• Aastaaruanne "Tervishoiuasutus" tabel „Ambulatoorsed kirurgilised protseduurid“

Andmed on kogutud kõigi NCSP põhipeatükkide A–H, J–N, P, Q ja abipeatükkide T, Y alusel kodeeritavate protseduuride kohta.

Kirurgiliste protseduuride arvus kajastuvad nii põhi- kui järgnevad protseduurid. Kui patsiendile tehakse üheaegselt mitu protseduuri, siis opereeritute arvu veerus näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real.

Vältimatu kõhuõõne kirurgia on esitatud diagnoosi järgi RHK-10 alusel. Kogutakse ja esitatakse ainult nn „ägeda kõhu“ vältimatu kirurgia.

NCSP koodide vastavus tabelites KP11, KP12, KP13, KP21:

Protseduuri nimetus	NCSP kood
Operatsioonid kokku	A–Q, Y
Närvisüsteemi operatsioonid	A
..Pea- ja seljaaju	AA, AB
....Diskogeenne patoloogia (2003–2009)	ABC01–26
....Diskogeenne patoloogia (alates 2010)	ABC01–28
..Perifeerne närvisüsteem	AC
Endokriinsüsteemi operatsioonid	B
..Kilpnääre	BA
..Kõrvalkilpnääre ja neerupealis	BB, BC
Silmaoperatsioonid	C
..Glaukoom	CHB, CHD, CHF30
..Katarakt (2003–2009)	CJB, CJC, CJD, CJE, CJF00, CJF10, CJF40, CJF45, CJF50, CJF55, CJG10, CJG15, CJG20, CJG25
..Katarakt (alates 2010)	CJA00, CJA10, CJB, CJC, CJD, CJE, CJF00, CJF10, CJF40, CJF45, CJF50, CJF55, CJG10, CJG15, CJG20, CJG25
..Süvavoorkeha ja läbiva vigastus	CDB, CGC, CGF
Kõrva-nina-kõrioperatsioonid	D
..Nina	DH, DJ, DL, DK
..Siinus	DM, DN, DP
..Kõri	DQ
..Kõrv	DA–DG
Hammaste, lõualuude, suu ja neelu operatsioonid	E
..Huule-, suulaelõhe (2003–2009)	EHC40,50,60
..Huule-, suulaelõhe (alates 2010)	EHC31,32,40,50,60
..Lõualuud	ED–EG
..Adeno-, tonsillektoomia	EMB10, 20, 30
Südame ja suurte torakaalveresoonte operatsioonid	F
..Koronaararterid	FNA, FNB, FNC, FNE, FNG, FNH, FNK, FNW
....Koronaaršunteerimine	FNA, FNB, FNC, FNE
....Perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika	FNG02, 05
..Südameklapid	FGC, FGE, FKA, FKB, FKC, FKD, FKW, FMA, FMC, FMD, FMW
..Torakaalaort	FCA, FCB, FCC
..Püsiv kardiostimulaator	FPE, FPF, FPG, FPH, FPJ
Hingamiselundite operatsioonid	G
..Kops	GD
Rinnanäärme operatsioonid	H
..Mastektoomia	HAC
..Rinnanäärme osaline resektsioon	HAB40, 99
Seedetrakti ja põrna operatsioonid	J
..Laparotoomia	JAH00,20,30,33,40, JAK00,03,10, JAL10
..Herniotoomia	JAB–JAG, JBB
....Kubemesong	JAB
....Reiesong	JAC
..Magu ja duodeenum	JD
....Mao resektsioon	JDC
....Gastrektoomia	JDD
....Vagotoomia	JDG
....Muud maooperatsioonid	JDA, JDB, JDE, JDF, JDW
..Apendektoomia	JE
..Peen- ja jämesool	JF
....Peensool	JFA0*, 2*, 3*, 60, 7*, JFB0*,1*, JFC0*, JFD, JFE, JFF0*, 1*, JFG00, 2*, 53, 60, 70, 73, 80, 86
..Pärasool	JG, JH
..Sapipõis, -teed, maks ja kõhunääre	JJ, JK, JL
....Koletsüstektoomia	JKA20
....LAP koletsüstektoomia	JKA21
....Sapiteed	JKB, JKC, JKD, JKE, JKF, JKT, JKW
....Kohunääre	JL
Põrn	JM
Urotrakti, meessuguorganite ja retroperitoneaalruumi operatsioonid	K
..Neeru, neeruvaagna ja ureeteri endoskoopiline operatsioon	KA**, KB** viies koht v.a. 0,3,6
..Kehaväline kivipurustus (ESWL)	KAT, KBT, KCT
..Nefro-, püelo-, ureeterotoomia kivitõve puhul	KAE00,10,96, KBE00,96
..Neeru siirdamine	KAS00,10,20
..Radikaalne tsüstektoomia	KCC
..Kusepõie seina transuretraalne operatsioon	KCD02
..Radikaalne prostatektoomia	KEC
..Osaline prostata eemaldamine avatud meetodil	KED00,96
..Osaline transuretraalne eesnäärme eemaldamine	KED22, 52, 62, 72, 98
..Teised prostata operatsioonid	KEA, KEB, KEE, KEV, KEW
..Teised androloogilised operatsioonid	KF, KG
Naissuguorganite operatsioonid	L
..Emakas	LC, LEF13
....Laparoskoopiline operatsioon	LCA01, LCB01,11,14,97, LCC01,11,97, LCD01,04,11,31,97, LCF01,11,97, LCG11,21,31,41,97
....Hüsteroskoopiline operatsioon	LCA22, LCB25, LCB28, LCB98, LCC05, LCG02, LCG98, LCW98
....Hüsterektoomia	LCC, LCD, LCE, LEF13
....Emaka ekstirpatsioon	LCD00,10,30,40,96, LEF13
....Emaka supravaginaalne amputatsioon	LCC10,20
....Müomatoossete sõlmede eemaldamine	LCB10,20
....Plastiline operatsioon	LCG10,20,30,40,96
....Emakaõõne abrasioon	LCA10,13
....Abordioperatsioon	LCH
..Emakakael	LD
..Munasari	LA
....Lahtine ja muu munasarja operatsioon (2003–2009)	LAA00,03,96, LAB00,10,96, LAC00,10,20,30 96, LAD00, LAE10,20, LAF00,10,20, LAG00,10,20,96, LAW96
....Lahtine ja muu munasarja operatsioon (alates 2010)	LAA00,03,96, LAB00,10,96, LAC00,10,20,30 96, LAD00, LAE10,20, LAF00,10,20, 30,LAG00,10,20,96, LAW96
....Munasarja laparoskoopiline operatsioon	LAA01,11,97, LAB01,11,21,97, LAC01,11,21,31,97, LAD01, LAE11,21, LAF01,11 LAG01,11,21,97, LAW97
..Munajuha	LB
....Lahtine ja muu munajuha operatsioon	LBA00,03,96, LBB00,96, LBC00,10,20,96, LBD00, LBE00, LBF00,20,30,40,50,60,70,96
..Munajuha laparoskoopiline operatsioon	LBD01, LBF01,11,31,41,51,61,97, LBW97
....LAP operatsioon munajuharaseduse korral	LBC07,11,21,97, LBD01, LBE01
..Tupp	LEA10, LEB, LAC, LED, LEE, LEF00,10,20,23,40,50,53,96, LEG, LEW96
....Tupe laparoskoopiline operatsioon	LEF41,51,97, LEW97
..Laparoskoopia naise steriliseerimise puhul	LGA11,21,97
Sünnitusabi operatsioonid	M
..Keisrilõige	MCA
Luu- ja lihaskoe operatsioonid	N
..Luumurru paigaldus	NBJ, NCJ, NDJ, NEJ, NFJ, NGJ, NHJ
....õlavarreluu	NBJ01,11,21,31,41,51,61,71,81,91
....Käsivarreluu	NCJ
....Reieluu	NFJ
....Sääreluu	NGJ
..Jäseme amputatsioon	NCQ19, NFQ19,29,99, NGQ19,29,99, NHQ14,15,17
....Reie, sääre amputatsioon	NFQ19,29,99, NGQ19,29,99
..Artroskoopiline operatsioon	NBA*1, NBE*1, NBF*1, NBH*1, NCA*1, NCE*1, NCF*1, NCH*1, NDA*1, NDE*1, NDF*1, NDH*1, NEA*1, NFA*1, NFE*1, NFF*1, NFH*1, NGA*1, NGD*1, NGF*1, NGH*1, NHA*1, NHF*1, NHH*1, NGE*5, NGE*6
....Põlve artroskoopiline operatsioon	NGA11
....Põlve meniski artroskoopiline operatsioon	NGD01, NGD11, NGD21, NGD91
..Artrotoomia, plastika, artrodees	NBG, NCG, NDG, NEG, NFG, NGG, NHG
..Endoproteesimine	NBB, NBC, NCB, NCC, NDB, NDC, NEB, NEC, NFB, NFC, NGB, NGC, NHB, NHC
..Totaalne puusaliigese proteesimine	NFB20,30,40, NFC20,30,40
Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi operatsioonid	P
..Arteri taastav operatsioon	PAC, PAF, PAG, PAJ, PAK, PAN, PBC, PBF, PBG, PBH, PBN, PCC, PCF, PCG, PCH, PCJ, PCK, PCN, PDC, PDF, PDG, PDH, PDN, PEC, PEF, PEG, PEH, PEN, PFC, PFG, PFH, PFN, PGH
..Arteri taastav operatsioon (alates 2017)	PAC, PAF, PAG, PAJ, PAK, PAN, PBC, PBF, PBG, PBH, PBN, PCC, PCF, PCG, PCH, PCJ, PCK, PCN, PDC, PDF, PDG, PDH, PDN, PEC, PEF, PEG10–12, PEH, PEN, PFC, PFG, PFH, PFN, PGH10-99
..Operatsioon trombektoomia ja embolektoomia puhul	PAE, PBE, PCE, PDE, PEE, PFE
..Arteri muu operatsioon (2003–2009)	PAA, PAB, PAH, PAM, PAP–PAW, PBA, PBB, PBL, PBM, PBP–PBW, PCA, PCB, PCP-PCW, PDA, PDP–PDW, PEA, PEP-PEW, PFA, PFB, PFL, PFP–PFW, PGU, PGW
..Arteri muu operatsioon (2010–2016)	PAA, PAB, PAH, PAM, PAP–PAW, PBA, PBB, PBL, PBM, PBP–PBW, PCA, PCB, PCP-PCW, PDA, PDP–PDW, PEA, PEL10, PEM10, PEP–PEW, PFA, PFB, PFL, PFP–PFW, PGU, PGW
..Arteri muu operatsioon (alates 2017)	PAA, PAB, PAH, PAM, PAP–PAW, PBA, PBB, PBL, PBM, PBP–PBW, PCA, PCB, PCP-PCW, PD1AT, PDA, PDP–PDW, PE1AT, PEA, PEG00, PEL10, PEM10, PEP–PEW, PFA, PFB, PFL, PFP–PFW, PGA, PGB, PGG, PGH00, PG1ST, PGU, PGW, PGX
..Varikektoomia ja teised veenide operatsioonid (2003–2016)	PHD
..Varikektoomia ja teised veenide operatsioonid (alates 2017)	PHD10,11,12,15,99
..Lümfisüsteem	PJ
Naha ja nahaaluskoe operatsioonid	Q
Organite või kudede eemaldamine transplantatsiooniks	Y

NCSP koodide vastavus tabelites KP31, KP32, KP33:

Protseduuri nimetus	NCSP kood
Operatsioonid ja protseduurid kokku	A–Q, T
Operatsioonid kokku	A–Q
Närvisüsteemi operatsioonid	A
Väikesed neurokirurgilised protseduurid	TA
Endokriinsüsteemi operatsioonid	B
Väikesed protseduurid endokriinkirurgias	TB
Silmaoperatsioonid	C
..Katarakt (2003–2009)	CJC, CJD, CJE, CJF00,10,40,45,50,55, CJG10,15,20,25
..Katarakt (alates 2010)	CJA00, CJA10, CJC, CJD, CJE, CJF00,10,40,45,50,55, CJG10,15,20,25
Väikesed protseduurid silmakirurgias	TC
Kõrva-nina-kõrioperatsioonid	D
Väikesed protseduurid kõrva-, nina- ja kõrikirurgias	TD
Hammaste, lõualuude, suu ja neelu operatsioonid	E
..Neel, adenoidid, tonsillid	EM, EN
Väikesed protseduurid hammaste, lõualuude, suu ja neelu kirurgias	TE
Südame ja suurte torakaalveresoonte operatsioonid	F
Väikesed protseduurid südamekirurgias	TF
Hingamiselundite operatsioonid	G
Väikesed protseduurid torakaalkirurgias	TG
Rinnanäärme operatsioonid	H
Väikesed protseduurid rinnanäärmekirurgias	TH
Seedetrakti ja põrna operatsioonid	J
Väikesed protseduurid gastroenteroloogilises kirurgias	TJ
Urotrakti, meessuguorganite ja retroperitoneaalruumi operatsioonid	K
Väikesed protseduurid uroloogias	TK
Naissuguorganite operatsioonid	L
..Abordioperatsioon	LCH
Väikesed protseduurid günekoloogias	TL
Sünnitusabi operatsioonid	M
Väikesed protseduurid sünnitusabis	TM
Luu- ja lihaskoe operatsioonid	N
Väikesed protseduurid ortopeedilises kirurgias	TN
Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi operatsioonid	P
..Perifeersete veresoonte operatsioonid	PA–PH
Väikesed protseduurid perifeersetel veresoontel ja lümfisüsteemil	TP
Naha ja nahaaluskoe operatsioonid	Q
Väikesed protseduurid nahal	TQ

Tabeli KP15 allikas on Tervise Infosüsteemi andmed. Erinevalt agregeeritud aruannete andmete baasil tehtud tabelitest KP11–KP33, KP51 arvestatakse samal päeval tehtud mitu sama NCSP koodiga protseduuri ühena, aga erinevatel päevadel (sh sama ravijuhu jooksul) korduvalt.

NCSP koodide vastavus tabelis KP15:

EHK TTL kood – Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kood

Protseduuri nimetus	NCSP kood
Diski operatsioon	ABC01–ABC28
Perifeerse närvisüsteemi operatsioon	AC
Kilpnäärme operatsioon	BAA20–BAA60
Glaukoomi operatsioon	CHB, CHD, CHF30
Katarakti operatsioon	CJA00,10, CJC, CJD, CJE, CJF00,10,40,45,50,55, CJG10,15,20,25
Adenotonsillektoomia	EMB10–EMB30
Koronaaršunteerimine	FNA, FNB, FNC, FNE
Perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika	FNG02, FNG05, EHK TTL koodid 7655, 7656
Mastektoomia	HAC
Rinnanäärme osaline eemaldamine	HAB40, HAB99
Kubemesonga operatsioon	JAB
..Laparoskoopiline kubemesonga operatsioon	JAB11, JAB97
Apendektoomia	JEA
..Laparoskoopiline apendektoomia	JEA01
Koletsüstektoomia	JKA20, JKA21
..Laparoskoopiline koletsüstektoomia	JKA21
Avatud prostatektoomia	KEC, KED00, KED96
Transuretraalne prostata osaline eemaldamine	KED22, KED52, KED62, KED72, KED98
Hüsterektoomia	LCC, LCD, LCE,
Keisrilõige	MCA
Reie, sääre amputatsioon	NFQ19, NFQ29, NFQ99, NGQ19, NGQ29, NGQ99
Põlvemeniski artroskoopiline operatsioon	NGD01, NGD11, NGD21, NGD91
Puusa proteesimine	NFB, NFC
Põlve proteesimine	NGB, NGC
Alajäseme varikektoomia	PHD10, PHD11, PHD12, PHD15, PHD99

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“.

NOMESCO kirurgiliste protseduuride klassifikatsioon (NCSP), (vs 1.6: 2003–2009, vs 2010: 2010–2011, vs 2012: 2012–2013, vs 2014, vs 2016).

Klassifikaatorit kasutatakse kirurgiliste protseduuride kodeerimiseks ja esitamiseks. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuteenuse osutajad järgnevalt:

• Haigla — asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.
• Perearstiabiasutus — tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutab perearsti eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel.
• Eriarstiabiasutus — ambulatoorne tervishoiuasutus, kus tervishoiuteenust osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Siia kuuluvad ka töötervishoiuteenust osutavad asutused.
• Hambaraviasutus — tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
• Kiirabiasutus — ambulatoorne tervishoiuasutus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi asutuste alla on loetud vaid iseseisvad kiirabiasutused.
• Taastusraviasutus — tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid meditsiiniteenuseid, mis on suunatud inimeste terviseseisundi parandamisele ja mille puhul tervisega seotud piirangud igapäevases toimetulekus tulenevad kas haigusest, vigastusest või haiguse korduvast loomusest.
• Diagnostikaasutus — ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks laboratoorsete testide ja diagnostiliste uuringute abil.
• Õendusabiasutus — tervishoiuasutus, kus iseseisvat tervishoiuteenust osutavavad ainult õed ja/või ämmaemandad.
• Muu asutus — siia kuuluvad mujal nimetamata asutused, kes omavad tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, nt Kaitsevägi, koolitervishoiuteenust osutavad asutused, vanglate ambulatoorsed meditsiiniosakonnad ja asutused, kelle tegevuseks on esmaabikoolituste korraldamine, arstikonsultatsioonide andmine telefoni teel ja abipersonali teenuse osutamine perearstidele.

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

Rätsep M. Haigla- ja päevakirurgia 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Ingliskeelne raport pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Ingliskeelne raport pdf-failina

Merike Rätsep

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: Merike.Ratsep[ät]tai.ee

Uuendatud: 13.10.2022