Tulekahjud ning tulekahjudes ja veeõnnetustes hukkunud

Hoonetulekahjud – eluhoonetes ja mitteeluhoonetes, v.a rajatistes, toimunud tulekahjud.

Tulekahjus hukkunu – inimene, kes suri tulekahju tõttu sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast tulekahjusündmust. Kui inimene suri tulekahjus saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva peale tulekahju, loetakse ta vigastatuks. Tulekahjus hukkunuks loetakse ka inimene, kelle surma on põhjustanud:

• mehhaanilised vigastused, mis on saadud sündmuskohal viibimise tõttu, näiteks: kukkumine või hüppamine põlevast ehitisest või tulekahju tõttu varisenud konstruktsioonid, kukkumine treppidel, vigastused klaasikildudega, evakuatsiooni käigus teiste inimeste poolt sõtkumine, gaasiballooni plahvatus vms;
• tulekahjus tulekahju tõttu tekkinud või vallandunud terviserike (insult, infarkt vms), kui kogutud andmete alusel on põhjust eeldada, et tulekahju sai alguse enne terviseriket;
• vingumürgistus, sh tulekahju ohu ja kontrollitud põlemisprotsessi tagajärjel.

Tulekahjus hukkunuks ei loeta:

• inimest, kes suri liiklusõnnetuse, lõhkematerjali plahvatuse, süütamise või suitsiidi tagajärjel tekkinud tulekahju või ootamatu terviserikke tõttu alguse saanud tulekahjus;
• töökohustusi täites päästetööl hukkunud päästeteenistujat ja päästetööle rakendatut (tööõnnetus).

Tulekahjus vigastatu – inimene, kes sai tulekahju tagajärjel hoones või väljaspool hooneid vigastada ja on toimetatud sündmuskohalt haiglasse või talle on osutatud kohapeal esmaabi. Tulekahjus vigastatu võib olla samal ajal ka tulekahjust päästetu, evakueeritu või pääsenu. Tulekahjus vigastatuks loetakse ka inimene, kelle vigastused on põhjustanud:

• mehhaanilised vigastused, mis on saadud sündmuskohal viibimise tõttu, näiteks: kukkumine või hüppamine põlevast ehitisest või tulekahju tõttu varisenud konstruktsioonid, kukkumine treppidel, vigastused klaasikildudega, evakuatsiooni käigus teiste inimeste poolt sõtkumine, gaasiballooni plahvatus vms;
• tulekahjus tulekahju tõttu tekkinud või vallandunud terviserike (insult, infarkt vms), kui kogutud andmete alusel on põhjust eeldada, et tulekahju sai alguse enne terviseriket ning tulekahjufakt on inimese terviserikke põhjuseks;
• vingumürgistus, sh tulekahju ohu ja kontrollitud põlemisprotsessi tagajärjel.

Tulekahjus vigastatuks ei loeta:

• inimest, kes sai vigastada liiklusõnnetuse, lõhkematerjali plahvatuse, süütamise või suitsiidi tagajärjel tekkinud tulekahju või ootamatu terviserikke tõttu alguse saanud tulekahjus;
• töökohustusi täites päästetööl vigastada saanud päästeteenistujat ja päästetööle rakendatut (tööõnnetus).

Tulekahjust päästetu – inimene, kes aidati ohtlikust keskkonnast välja teiste isikute poolt, sh päästeteenistuja või päästetööle rakendatu abiga, olenemata abivahendite kasutamisest/mittekasutamisest. Isik ei ole päästetu, kui on alust arvata, et ta oleks väljunud hoonest ka ilma abita. Tulekahjus päästetuks loetakse ka tulekahju ohu või kontrollitud põlemisprotsessi tagajärgedest päästetu. Tulekahjust päästetu võib olla samal ajal ka tulekahjus vigastatu.

Veeõnnetuses uppunu – inimene, kes õnnetuse tõttu veekeskkonnas uppus, suri saadud kehavigastuse või tervisekahjustuse (s.h alajahtumine) tõttu sündmuskohal või suri toimunud veeõnnetusega otseselt seotud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu 30 päeva jooksul peale sündmust. Inimene, kes suri toimunud veeõnnetusega otseselt seotud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu rohkem kui 30 päeva peale sündmust, loetakse veeõnnetuse tagajärjel vigastatuks. Veeõnnetuse tagajärjel uppunuks loetakse ka inimene:

• kelle vette kukkumise või hüppamise järel saadud kehavigastusele või tervisekahjustusele järgnes surm;
• kes uppus sündmusel, mis leidis aset väljaspool looduslikke veekogusid, näiteks basseinid, vannid jm.
• kes uppus veeõnnetuses, mis oli teadlikult asetleidnud riskikäitumise tagajärg.

Veeõnnetuses uppunuks ei loeta:

• inimest, kes suri veekeskkonnas terviserikke või suitsiidi tagajärjel;
• inimest, kes uppus tahtlikult põhjustatud veeõnnetuses;
• sõidukiõnnetuse korral uppunud ja vee alla vajunud inimest. Sõidukiõnnetuste alla kuuluvad nii maal kui õhus liiklevate sõidukitega juhtunud õnnetused, mille puhul võib eeldada, et sõidukiõnnetus on inimese surma põhjustanud;
• veekeskkonnas töökohustusi täites aset leidnud uppumisi, s.h päästetööl uppunud päästeteenistujat ja päästetööle rakendatut (tööõnnetus).

Päästeinfosüsteemis peetakse eraldi arvestust siseveekogudel, piiriveekogudel ning rannikumerel toimunud veeõnnetustes uppunute osas.

Veeõnnetusest päästetu – inimene, kes päästeti teiste isikute poolt, sh päästeteenistuja või päästetööle rakendatu abiga, olenemata abivahendite kasutamisest/mittekasutamisest, ära veest, jäält või uppumisohus olevalt ujuvvahendilt. Veekeskkonnast päästetu võib olla samal ajal ka veeõnnetuse tagajärjel vigastatu.

Mõisted 'TUL01: Tulekahjud ning tulekahjudes hukkunud ja vigastatud Harjumaa valdades ja linnades (2004-2011)' tabelis:

Harju maakonna KOV – Põhja-Eesti Päästekeskuse registreeritud tulekahju toimumise koht.

Tulekahjud tühjades hoonetes või rajatistes – tühjas hoones või rajatises toimunud tulekahjud.

Mootorsõidukite põlengud – ükskõik millises mootorsõidukis (sh autod, laevad, muud sõidukid) toimunud tulekahjud.

Maastiku- ja metsapõlengud – kõik maastikupõlengud (sh metsad, kulu jm.)

Hoonevälised põlengud – prügipõlengud, valveta lõkked, prügikastide ja -konteinerite põlengud, vanade mööblitükkide jm. põlengud.

Päästeameti statistiliste põhinäitajate mõistete ja arvestuse korra eesmärk on ühtlustada päästesündmuste ning neis hukkunute, uppunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arvestuse põhimõtted ning kindlustada ühtne arusaam nimetatud näitajatest. Selle tulemusena tagatakse alusandmed Päästeameti ennetustöö senise tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks ning edaspidiste tegevuste efektiivsemaks korraldamiseks eesmärgiga vähendada päästesündmustes kannatanute arvu.

Korra kehtestamisel on arvestatud Põhjamaade praktikaga ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise haiguste klassifikaatori ICD-10 ehk RHK-10 põhimõtteid. Korraga seotud RHK-10 alapeatükid: X00–X09 (haigestumise ja surma välispõhjused: suitsu, tule ja leekide toimel), W65–W74 (juhuslik uppumine (lämbumine veekeskkonnas) ja vee alla vajumine), V90–V92 (veesõidukiõnnetused), W16 (kukkumised) ning X36–X39 (loodusjõudude toime). Samuti on arvestatud Ehitiste tuleohutuse standardis EVS 812-1:2013 toodud tuleohutusalaseid mõisteid.

Tulekahjudes, veeõnnetustes, liiklusõnnetustes, keemiaõnnetustes ja plahvatustes hukkunute, uppunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute arvestust peetakse Eesti territooriumil toimunud sündmuste osas, sõltumata kannatanu kodakondsusest ja elukohariigist, st päästesündmustes kannatanute hulka arvestatakse ka välismaalastega asetleidnud sündmused. Arvestust peab Päästeameti arendusosakond. Statistilisest arvestusest mahaarvamise aluseks on Päästeameti arendusosakonnale laekunud informatsioon (kohtuekspertiisi tulemus, kriminaalmenetluse lahend vms). Andmed kogutakse päästeinfosüsteemi.

Tulekahjudes kannatanute arvestuse alused

Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju või kahju inimese elule ja tervisele.

Tulekahjuks ei loeta sündmust, kus on tegemist kontrollitud põlemisega (sh väljaspool spetsiaalset kollet) ning ei kaasne materiaalset kahju või ohtu inimese elule ja tervisele. Samuti ei loeta tulekahjuks sisepõlemismootorites toimuvat kinnist põlemisprotsessi ja selle käigus eralduvatest gaasidest tekkinud kahju.

Veeõnnetustes kannatanute arvestuse alused

Veeõnnetus ehk õnnetus veekogul on sündmus, kus inimese ja/või ujuvvahendiga on juhtunud õnnetus siseveekogul, piiriveekogul, rannikumerel või mittelooduslikus veekeskkonnas (nt basseinis, vannis) ja mille tagajärjel on tekkinud kahju inimese elule, tervisele ja/või varale.

Päästeameti statistika ja analüüsid

Päästeameti statistika kohalike omavalitsuste kaupa

Aira Udras

Päästeameti arendusosakond

E-post: aira.udras@rescue.ee

Viimati uuendatud: 23.03.2023