| Mõisted | Metoodika | Viited | Kontakt |
Asustusüksus – kooli asukoht uuringu läbiviimise ajal jaotatuna kolmeks jaotuseks Statistikaameti koostatud Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK 2021v3) järgi: 1) linnaline, 2) väikelinnaline, 3) maaline asustuspiirkond.
Kooli suurus – määratletud õpilaste arvu järgi seisuga 2024/25 õppeaasta alguses:
Maakond – määratletud kooli asukoha järgi.
Piirkond – kooli asukoht uuringu läbiviimise ajal, mis on määratletud statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS 3) alusel. NUTS (Nomenclature des unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil: NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi. NUTS 3 territoriaalüksused hõlmavad Eestis järgmisi maakondi:
Toitlustaja suurus – jagatud toitlustamise mahu järgi kolme rühma:
Koolilõuna, selle söömise ja pakkumise rahulolu ning õpilaste koolipäevade söömisharjumuste ja -võimaluste uuringu eesmärk oli analüüsida peamiste koolilõunaga seotud osapoolte rahulolu koolides pakutava koolilõunaga ja selle pakkumisega ning õpilaste koolilõuna tarbimisharjumusi, samuti saada ülevaade õpilaste söömisharjumustest koolis ning kooli- ja koduteele jäävates toitu pakkuvates kohtades.
Uuringu alameesmärkideks olid:
a) saada ülevaade õpilaste rahulolust koolilõunaga ning rahulolematuse põhjustest
b) selgitada välja koolilõunaga rahulolu mõjutavad tegurid
c) saada ülevaade õpilaste, koolijuhtide ja toitlustajate rahulolust koolilõuna pakkumise ja söömisega (sh koolilõuna hind, pakkumise viis ja aeg, õpilaste toidu kogus jne)
d) saada ülevaade koolis või kooli ümbruses väljaspool koolilõunat õpilastele kättesaadavatest söömise võimalustest, nende tarbimisest ja nende tarbimise põhjustest.
Uuringu valimi moodustamisel võeti aluseks kõik Eesti üldhariduskoolid (n=486) 2024. aasta septembrikuu seisuga. Oluline oli kaasata igast maakonnast vähemalt viis kooli, et esinduslikkus maakonniti riigi suhtes oleks tagatud. Valimist otsustati jätta välja haridusliku erivajadustega koolid (n=37), täiskasvanute gümnaasiumid (n=9), inglise õppekeelega koolid (n=5), väikesed koolid, kus on 50 või vähem õpilast (n=58) ja riigigümnaasiumid, kus ei ole 12. klassi (n=3). Kokku sai valimisse 172 kooli, mis moodustas 46% üldhariduskoolidest.
Valimi moodustamiseks jaotati esialgu üldhariduskoolid maakonnapõhiselt ning vaadati õppeasutuste arvu ja osakaalu igas maakonnas. Seejärel toimus koolide kihistamine vastavalt proportsionaalsele jaotusele asustusüksuste (linnaline, väikelinnaline, maaline) ja toitlustaja suuruse järgi (väike, keskmine ja suur). Saadud koolide arv oli vaja kaasata igast kihist. Koolide kaasamine kihisse toimus juhuvaliku alusel vastavalt kooliastmete proportsionaalsele jaotusele valimis. Juhuvalimi moodustamisel jälgiti, et valim oleks munitsipaal-, riigi- ja erakoolide osas tasakaalus ning kaasatud oleksid ka koolid mitme õppehoonega eri territooriumil. Juhul, kui mõni kool keeldus uuringus osalemisest, leiti juhuvalimi alusel asemele teine kool. Asenduskoolide värbamisel jälgiti, et võimalusel säiliks proportsionaalne jaotus maakondade järgi ja samas kihis. Saadud valim on riigi suhtes esinduslik ja seda saab laiendada tervele Eestile.
Uuringu on kooskõlastanud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee (otsus nr 1378 väljastatud 03.10.2024).
Uuring viidi läbi 15.10.2024–19.01.2025. Uuringu raames küsitleti samaaegselt õpilasi 3., 6., 9. ja 12. klassidest, koolijuhtide ja toitlustajate esindajaid. Iga kooli iga õppehoone kohta oli vaja täita üks juhtkonna ja üks toitlustaja-ankeet Limesurvey keskkonnas. Valimisse sattunud õppehoonetest pidi osalema uuringus sõltumata kooli suurusest õpilastest maksimaalselt kaks tavaklassi paralleeli 3., 6., 9. ja 12. klassidest. Kool sai ise otsustada, millised klassikomplektid ta uuringusse kaasab. Õpilased täitsid anonüümselt elektroonseid ankeete (eesti või vene keeles) valdavalt koolitunnis, vanematel õpilastel oli võimalus seda teha ka kodus. Kui lapsevanem ei soovinud, et tema alaealine laps selles uuringus osaleb, siis pidi ta teavitama sellest klassijuhatajat. Uuringus osalemine oli õpilastele vabatahtlik ja küsitlusankeedi täitmise võis igal ajal katkestada. Enne ankeedi täitmist rõhutati, et ankeedi küsimusele ei ole õigeid ega valesid vastuseid, mida õpilased peaksid teistelt küsima või teiste pealt vaatama, vaid pidi avaldama oma arvamust.
Uuringus osales 168 üldhariduskooli 181 õppehoonega. Valimis oli Eesti Hariduse Infosüsteemi 11.11.2024 andmetel kokku 22 123 õpilast ja uuringus osales neist 10 347. Õpilaste tulemused tabelites on väljendatud protsentides, toitlustajate ja koolijuhtide omad absoluutarvudena.
Analoogne uuring “Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga” viidi läbi 2012. aastal Tervise Arengu Instituudi tellimusel OÜ Eesti Uuringukeskuse poolt, kuid kuna toitlustuses on vahepealsetel aastatel toimunud muutusi ning küsitlusankeedis olevaid küsimusi ja metoodikat muudeti, siis ei ole võimalik tabelites varasemaid tulemusi kajastada.
Andmetabelites tähistab kood ".." mitteavaldamist – kui õpilaste arv vastavas rühmas on väiksem kui 30, siis tulemust ei avaldata.
Uudis (16.10.2024): Alustame koolitoidu uuringuga, et saada laiemat ülevaadet õpilaste söömisharjumustest koolis
Natalja Pajula
uuringute andmehalduse osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: natalja.pajula[ät]tai.ee
Tagli Pitsi
toitumise ja liikumise osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: tagli.pitsi[ät]tai.ee
Uuendatud: 15.12.2025