Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine (endine nimi: HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas)

Anaalseks ehk pärakuseks – anaalne seksuaalvahekord ehk seksuaalvahekord päraku kaudu, enamasti peenise sisestamine pärakusse.

Eneserahuldamine ehk masturbatsioon – iseendale seksuaalse naudingu pakkumine; tervislik, ohutu ja igati loomulik tegevus.

E-sigaret – elektrooniline sigaret, tubakatootega sarnaselt kasutatav toode. Patareitoitel vahend, millega aurustatakse kõrgel temperatuuril erinevaid keemilisi segusid, mis võivad olla nii nikotiiniga kui ka ilma. Sageli on neile lisatud lõhna- ja maitseaineid (nt mentool, kirss, kohv, kaneel, šokolaad).

HIV – inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsussüsteemi ja suurendab vastuvõtlikkust teistele haigustele. HIVi viimane staadium on AIDS.

Juhupartner – inimene, kellega ollakse seksinud vaid ühel korral või mitmel korral, kuid kes ei ole püsipartner (nt üheöösuhted, anonüümsed seksuaalsuhted, seksikaaslased) (vastaja enda hinnangul).

Muud tubakatooted – huuletubakas, nuusktubakas, närimistubakas, vesipiip.

Narkootilised ained, narkootikumid – ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Võivad tekitada sõltuvust, olla päritolult kas looduslikud (nt kanep) või keemiliselt toodetud (nt amfetamiin). Narkootikumid on seadusega keelatud ained.

Oraalseks ehk suuseks – oraalne seksuaalvahekord ehk seksuaalvahekord suu kaudu, suguelundite stimuleerimine huulte ja keelega.

Partner, seksuaalpartner – inimesed, kes on olnud omavahel seksuaalvahekorras kas ühel korral, mõni kord või pikema aja jooksul regulaarselt (ehk püsipartner/abikaasa).

Poppers – aine, mis kuulub amüülnitrite rühma alla ning on olemusest lihaste lõdvestaja, mida tarvitatakse seksuaalse võimekuse suurendamiseks või heaolutunde ning hallutsinogeense toime saavutamiseks. Kuigi aine mõju on intensiivne, möödub eufooriline toime tavaliselt mõne sekundi või minuti jooksul.

Püsipartner – tüdruk- või poiss-sõber või elukaaslane ehk partner, kellega ei seo ainult seks (vastaja enda hinnangul).

Seksuaalvägivald, seksuaalne väärkohtlemine – inimese keelitamine, ähvardamine või sundimine seksuaalseks tegevuseks ilma, et ta ise oleks seda soovinud või saanud ennast kaitsta, olenemata kohast (kodu, kool, töökoht jm) ning teo toimepanija ja ohvri suhtest. Kuritegevus.

Vaginaalseks ehk tupeseks – vaginaalne seksuaalvahekord ehk seksuaalvahekord tupe kaudu, enamasti peenise sisestamine tuppe.

Viimased 12 kuud – küsimustiku täitmise päevale eelnenud 12 kuud, ei tähista konkreetset aastat.

Viimane kord – viimane kord, mil leidis aset tegevus, mille kohta andmeid küsitakse. Ei ole oluline, kas see toimus eelmisel kuul, aasta tagasi või mitu aastat tagasi.

Viimased neli nädalat – küsimustiku täitmise päevale eelnenud neli nädalat, ei tähista konkreetset kuud.

Eesti noorte seksuaaltervise uuringut korraldatakse alates 2003. aastast ning järgnevalt on see toimunud 2005., 2007., 2010., 2015. ja 2021. aastal. Järgmine uuring leiab aset 2025. aastal.

Uuringu eesmärk on saada regulaarne ülevaade Eesti noorte seksuaaltervisest, mis on seotud suhete, seksuaalsuse ja seksuaaleluga. Uuringu algne eesmärk oli keskenduda noorte HIViga seotud teadmistele, oskustele ja hoiakutele, sest uuringut alustati ajal (2003. aastal), mil HIVi nakatumine oli levinud just noorte hulgas. Praeguseks on uuringu eesmärke laiendatud, hõlmates laiemalt noorte seksuaaltervist. Kajastamist leiavad teemad: HIVi levikuteede ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonidega seotud teadmised, arusaamad ja hoiakud, suhtumine HIViga elavatesse inimestesse, kondoomiga seotud hoiakud, noorte seksuaalkäitumine ja seda mõjutavad tegurid, HIV-testimine, rasestumisest hoidumine, seksuaalne väärkohtlemine ning suhete, seksuaalsuse ja seksuaaleluga seotud teemade käsitlemine koolis ning nendest teemadest rääkimine oma vanematega ja sõprade ringis. Taustaks kogutakse andmeid uimastite tarvitamise, enesehinnangulise üldise tervise ja vaimse tervise kohta..

Uuring korraldatakse 7.–12. klasside õpilaste ja alates 2015. aastast kutsekooli 1.–4. kuruse õpilaste hulgas. Uuring kajastab valdavalt 14–18-aastaste noorte andmeid. Selle uuringu valim ei esinda hariduslike erivajadustega, õhtu- ja kaugõppe ning rahvusvahelistes (kus valdavalt ei ole õpilaste emakeel eesti või vene keel) koolides või klassides õppivaid noori. Samuti ei kajasta uuring koolist väljalangenud noori ning neid, kes pärast põhikooli lõpetamist ei asunud edasi õppima või siirdusid välismaale õppima.

Andmed kogutakse koolide külastamise käigus eelkodeeritud küsimustiku abil. Varasemalt oli kasutusel paberküsimustikud, alates 2021. aastast elektroonilised küsimustikud. Elektroonilisele küsimustikule on võimalik vastata vaid väikese ekraaniga elektroonilistes seadmetes: nutitelefonis või tahvelarvutites.

Tabelites on esitatud kaalutud andmed, kaalumise kohta täpsemalt on kirjutatud uuringu aruannetes.

Vaimse tervise hindamisel võeti aluseks instrumendi Mental Health Inventory lühendatud variant MHI-5 (Berwick DM, Murphy JM, Goldman PA, Ware Jr JE, Barsky AJ, Weinstein MC. Performance of a five-item mental health screening test. Med Care 1991; 29 (2): 169–176). Viie küsimuse põhjal arvutatud skoor teisendatakse 100-punktiliseks skaalaks ning selle skaala dihhotoomiliseks muutmisel on kasutatud piirväärtust 52. Sama piirväärtust kasutati ka täiskasvanute seksuaalkäitumise uuringus. Kui MHI-5 skoor on 52 või väiksem, siis peegeldab see vaimse tervise probleemide võimalikku esinemist.

HIVi levikuteedega seotud teadmistest ülevaate saamiseks kasutatakse indikaatorit (Global AIDS Response Progress Reporting. Geneva, Switzerland: UNAIDS, 2016. https://aidsreportingtool.unaids.org/static/docs/GARPR_Guidelines_2016_EN.pdf), mis koosneb neljast küsimusest:

• Kas HIVi nakatumise riski on võimalik vähendada, kui kasutada iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi?
• Kas inimene, kes näeb terve välja, võib olla nakatunud HIVi?
• Kas inimene võib nakatuda HIVi, kui ta süstib süstlaga, mida on keegi enne teda kasutanud?
• Kas HIVi nakatumise riski on võimalik vähendada, kui olla seksuaalvahekorras vaid ühe nakatumata ja sulle truu partneriga?

Küsimustele oli võimalik anda järgmised vastused: 1 – jah, 2 – ei, 3 – ei oska öelda. Õige vastus kõigile küsimustele on jaatav. Indikaator väljendab nende noorte osakaalu, kes oskasid vastata õigesti kõigile neljale küsimusele.

2003: Lõhmus L, Trummal A, Harro M. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uurimusraport 2003. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2003. Uuringuraport veebis

2005: Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uurimusraport 2005. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2005. Uuringuraport veebis

2007: Lõhmus L, Trummal A. HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uurimusraport 2007. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2007. Uuringuraport veebis

2010: Trummal, A, Murd, M, Gluškova, N. HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uuringuraport 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2011. Uuringuraport veebis

2015: Lõhmus L, Rüütel K, Lemsalu L. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uuringuraport 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2016. Uuringuraport veebis

2021: Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. Uuringuraport veebis

Lisainfo Noorte Seksuaaltervise Uuringu kohta Tervise Arengu Instituudi veebilehel

Liilia Lõhmus

Tervise Arengu Instituut

E-post: Liilia.Lohmus[ät]tai.ee

Uuendatud: 28.06.2024