Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest

Alkoholiühik – kokkuleppeline näitaja tarvitatud alkoholi koguse kirjeldamiseks kõikide alkohoolsete puhul: üks alkoholiühik märgib 10 g puhast alkoholi.

Haridustase – küsitlusajaks lõpetatud kõrgeim haridustase. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Liigtarvitajad – vastajad, kes on viimase 7 päeva jooksul tarvitanud alkoholi üle soopõhise madala riski piiri ja/või tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi korra nädalas või sagedamini.

Madala riski piires tarvitajad – vastajad, kes on viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud, kuid viimase 7 päeva jooksul tarvitatud alkoholikogused jäävad alla soopõhise madala riski piiri ning tarvitavad korraga üle 6 ühiku alkoholi mõned korrad kuus või harvemini.

Mittetarvitajad – vastajad, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud.

Piirkond – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3.

Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest (EHAAT) on TAI küsitlusuuring, mille eesmärk oli saada terviklik ülevaade alkoholi tarvitamisega seotud teadmistest, uskumustest, hoiakutest, sotsiaalsetest normidest ja tavadest Eestis. Uuringu andmekogumine viidi läbi Tervise Arengu Instituut poolt inimuuringute eetikakomitee heakskiidul (nr 1072, väljastatud 27.04.2022). Andmed koguti veebi- ja postiküsitluse kombineeritud meetodil perioodil 6.09. – 21.11.2022. Valimisse kaasati rahvastikuregistrisse kantud 15-74-aastaste elanike seast juhuvalikul 5000 isikut põhivalimisse ning 3500 mittevastajate asendusvalimisse. Kokku vastas uuringule 2059 isikut.

Detailne ülevaade uuringu metoodikast on leitav https://tai.ee/sites/default/files/2023-11/EHAAT_2022_metoodika.pdf.

Uuringut rahastati Rahvastiku tervise arengukava (RTA) eelarvelistest vahenditest ja seda on plaanis korrata 2026 aastal, et hinnata 4 aasta jooksul toimunud muutusi.

Andmetabelites on esitatud Eesti 15-74 aastaste isikute üldkogumi soo ja vanuse rühmade jaotusele vastavaks kaalutud andmetelt esitatud tulemused (osakaalud, %). Andmete kaalumist rakendatakse mittevastamisest tuleneva valimi struktuuri nihke korrigeerimiseks (ingl k post-stratification weights või non-response weights). Kuna uuringu valim põhines soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi kihitatud juhuvalimil Eesti 15-74 aastasest rahvastikust, siis leiti kaalukoefitsendid iga soo- ja vanuserühma rahvastikuproportsiooni ning vastajate vastava proportsiooni jagatisena. Kui saadud kaalukoefitsent oli >1, suurendati kaalutud andmetega analüüsil vastava soo- ja vanuserühma vastajate osakaalu ning <1 kaalukoefitsendiga vastajate osakaalu vähendati.

Reile R, Veideman T, Kaal E. Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest (EHAAT). Metoodikaraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

Lisainfo uuringu kohta Tervise Arengu Instituudi veebilehel

Esta Kaal

Tervise Arengu Instituut

E-post: esta.kaal[ät]tai.ee

Uuendatud: 29.02.2024