Eesti pere- ja sündimusuuring 2021/2022 ja 2024/2025

Asulatüüp – jaotatud pealinna (Tallinn), muudeks linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Muuks linnaliseks asulaks arvestatakse haldusüksust, mille asustustihedus on üle 100 elaniku km² kohta, v.a Tallinn. Väiksema asustustihedusega haldusüksust on loetud maa-asulaks.

Haridustase – küsitlusajaks lõpetatud kõrgeim haridustase. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nende õppimisaastate arv on keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, õppimisaastate arv on neil keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonna liige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.

Piirkond – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3. NUTS (Nomenclature des unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil: NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi. NUTS 3 territoriaalüksused hõlmavad Eestis järgmisi maakondi:

• Põhja-Eesti – Harju maakond
• Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
• Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond
• Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond
• Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest ja ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.

Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) on sündmuslooline paneeluuring, millega kogutakse andmeid aastatel 1961–2002 sündinud eestimaalaste pereplaneerimise, perekonna, töö- ja igapäevaelu kohta. Uuringu teostajad on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus ja Kantar Emor.

Uuringus viiakse läbi kokku kolm andmekogumise lainet, mille põhiküsitlused toimuvad igal kolmandal aastal (2021/2022, 2024/2025, 2027/2028). EPSU on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020). Rahvusvahelist projekti juhib Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut (NIDI). Tänaseks on GGP2020 programmis kogutud andmeid enam kui 25 riigis rohkem kui 200 000 inimese kohta, kellega Eesti saab oma andmeid võrrelda. Eestis on uuringut viidud läbi varasemalt kahel korral: 1994 ja 2004 (nende kohta on avaldatud standardtabelite kogumikud - vt väljaanded).

EPSU eesmärk on paremini mõista näiteks seda, mis mõjutab inimeste otsust lapsi saada või kuidas paarid jagavad omavahel koduseid kohustusi. Tulemusi kasutatakse poliitikakujundajatele soovituste andmiseks, näiteks töö- ja pereelu tasakaalu toetamiseks või soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

I laine uuring viidi läbi 2021. a oktoobrist kuni 2022. a kevadeni. II laine sügisvoor toimus oktoobrist detsembrini 2024 ja kevadvoor toimus märtsist maini 2025. Küsitluse esimese lainega koguti teavet vastajate varasema elutee kohta ja elust esimese küsitluslaine ajal. EPSU teises küsitluslaines sooviti teada, kuidas vastajate elu on edasi kulgenud. Teisest lainest selgus, kui suur osa vastanutest on kogenud pärast esimest lainet muutusi oma suhetes, pere koosseisus, töös ja igapäevaelu teistes valdkondades, kuid näiteks ka eluga rahulolus või hoiakutes. Selgus ka see, kui paljude jaoks on elu Eestis viimastel aastatel olnud stabiilne, vaatamata laia maailma heitlikkusele. Teises laines koguti teavet ka uute teemade kohta, milleks on lapsevanemaks olemise kogemus, kaaslase puudumine, seksuaalne sättumus ja üleilmse ebakindluse mõju.

EPSU küsimustikud on avaldatud GGP2020 Eesti veebilehel: https://ggp2020eesti.ee/.

Katus K, Puur A, Põldma A. Eesti Pere- ja Sündimusuuring. Teine ring, Standardtabelid: välispäritolu rahvastik. Estonian family and fertility survey. 2nd round. Standard tabulations: foreign-origin population. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2009.

Katus K, Puur A, Põldma A. Eesti pere- ja sündimusuuring. Teine ring. Standardtabelid. Estonian family and fertility survey. Second round, Standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2008.

Katus K, Puur A, Sakkeus L. Eesti pere- ja sündimusuuring: standardtabelid. Estonian family and fertility survey: standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 1995.

Lisainfo ja küsitlusinstrumentaariumid

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus

Allan Puur puur[ät]tlu.ee

Uuendatud: 28.08.2026