Eesti pere- ja sündimusuuring 2021/2022

Asulatüüp – jaotatud pealinna, muudeks linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Muuks linnalisteks asulaks arvestatakse haldusüksust, mille asustustihedus on üle 100 elaniku km² kohta, v.a Tallinn. Väiksema asustustihedusega haldusüksust on loetud maa-asulaks.

Haridustase – küsitlusajaks lõpetatud kõrgeim haridustase. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nende õppimisaastate arv on keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, õppimisaastate arv on neil keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonna liige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.

Piirkond – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3.

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest ja ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.

Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) on sündmuslooline paneeluuring, millega kogutakse andmeid 18–59aastaste eestimaalaste pereplaneerimise, perekonna, töö- ja igapäevaelu kohta. 2021. a oktoobrist kuni 2022. a kevadeni läbi viidud uuringu teostajad on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus ja Kantar Emor.

Uuringus viiakse läbi kokku kolm andmekogumise lainet, mille põhiküsitlused toimuvad igal kolmandal aastal (2021, 2024, 2027). EPSU on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020). Rahvusvahelist projekti juhib Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut (NIDI). Tänaseks on GGP2020 programmis kogutud andmeid enam kui 25 riigis rohkem kui 200 000 inimese kohta, kellega Eesti saab oma andmeid võrrelda. Eestis on uuringut viidud läbi varasemalt kahel korral: 1994 ja 2004 (nende kohta on avaldatud standardtabelite kogumikud - vt väljaanded).

EPSU eesmärk on paremini mõista näiteks seda, mis mõjutab inimeste otsust lapsi saada või kuidas paarid jagavad omavahel koduseid kohustusi. Tulemusi kasutatakse poliitikakujundajatele soovituste andmiseks, näiteks töö- ja pereelu tasakaalu toetamiseks või soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

EPSU küsimustikud on avaldatud GGP2020 Eesti veebilehel: https://ggp2020eesti.ee/.

Katus K, Puur A, Põldma A. EEesti Pere- ja Sündimusuuring. Teine ring, Standardtabelid: välispäritolu rahvastik. Estonian family and fertility survey. 2nd round. Standard tabulations: foreign-origin population. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2009.

Katus K, Puur A, Põldma A. Eesti pere- ja sündimusuuring. Teine ring. Standardtabelid. Estonian family and fertility survey. Second round, Standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2008.

Katus K, Puur A, Sakkeus L. Eesti pere- ja sündimusuuring: standardtabelid. Estonian family and fertility survey: standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 1995.

Lisainfo ja küsitlusinstrumentaariumid

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus

Allan Puur puur[ät]tlu.ee

Uuendatud: 23.12.2022