| Mõisted | Metoodika | Väljaanded | Viited | Kontaktisik |
Asulatüüp – jaotatud pealinna (Tallinn), muudeks linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Muuks linnaliseks asulaks arvestatakse haldusüksust, mida Eesti Haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori (EHAK) järgi käsitletakse linna või alevina, v.a Tallinn. Muud haldusüksused on loetud maa-asulateks.
Haridustase – küsitlusajaks lõpetatud kõrgeim haridustase. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nende õppimisaastate arv on keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, õppimisaastate arv on neil keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).
Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonna liige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.
Piirkond – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3. NUTS (Nomenclature des unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil: NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi. NUTS 3 territoriaalüksused hõlmavad Eestis järgmisi maakondi:
Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest ja ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.
Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) on sündmuslooline paneeluuring, millega kogutakse andmeid aastatel 1961–2002 sündinud eestimaalaste pereplaneerimise, perekonna, töö- ja igapäevaelu kohta. Uuringu teostajad on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus ja Kantar Emor. Uuringu erinevate paneelilainete läbiviimist rahastavad Tallinna Ülikool, Sotsiaalministeerium ja Eesti Teadusagentuur (Taristu24_TK7).
2020. aastatel viiakse Eestis läbi kokku kolm EPSU andmekogumise lainet, mille põhiküsitlused toimuvad igal kolmandal aastal (2021/2022, 2024/2025, 2027/2028). EPSU on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020). Rahvusvahelist projekti juhib Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut (NIDI). Tänaseks on GGP2020 programmis kogutud andmeid enam kui 25 riigis rohkem kui 200 000 inimese kohta, kellega Eesti saab oma andmeid võrrelda. Eestis on uuringut viidud läbi varasemalt kahel korral: 1994/1997 ja 2004 (nende kohta on avaldatud standardtabelite kogumikud, millega saab tutvuda Digari vahendusel - vt väljaanded).
EPSU eesmärk on paremini mõista inimeste igapäevaelu erinevaid tahke, sealhulgas näiteks seda, mis mõjutab inimeste otsust lapsi saada või kuidas paarid jagavad omavahel koduseid kohustusi ja panustavad laste eest hoolitsemisse. Tulemusi kasutatakse lisaks teadustööle ka poliitikakujundajatele teabe ja soovituste andmiseks, näiteks töö- ja pereelu tasakaalu toetamiseks või soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks. Näiteks olid EPSU andmeid kasutatud ühe põhiallikana Sotsiaalministeeriumi poliitikadokumendi „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“ (2025) koostamisel.
2020. aastate EPSU I paneelilaine uuring viidi läbi 2021. a oktoobrist kuni 2022. a kevadeni. II laine toimus oktoobrist detsembrini 2024 ja märtsist maini 2025. Küsitluse esimese lainega koguti teavet vastajate varasema elutee kohta ja elust esimese küsitluslaine ajal. EPSU teises küsitluslaines sooviti teada, kuidas vastajate elu on kahe paneelilaine vahelisel ajal edasi kulgenud. Teisest lainest selgus, kui suur ja milline osa vastanutest on kogenud pärast esimest lainet muutusi oma suhetes, pere koosseisus, töös ja igapäevaelu teistes valdkondades, kuid näiteks ka eluga rahulolus või hoiakutes. Selgus ka see, kui paljude jaoks on elu Eestis viimastel aastatel olnud stabiilne, vaatamata laia maailma heitlikkusele. Teises laines koguti teavet ka uute teemade kohta, milleks on lapsevanemaks olemise kogemus, kaaslase puudumine, seksuaalne sättumus ja üleilmse ebakindluse mõju.
EPSU küsimustikud ja mitmesugune uuringut puudutav muu teave on avaldatud GGP2020 Eesti veebilehel: https://ggp2020eesti.ee/.
Sotsiaalministeerium. Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud. Tallinn: Sotsiaalministeerium; 2025. Analüüs pdf-failina kättesaadav siit
Katus K, Puur A, Põldma A. Eesti Pere- ja Sündimusuuring. Teine ring, Standardtabelid: välispäritolu rahvastik. Estonian family and fertility survey. 2nd round. Standard tabulations: foreign-origin population. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2009. Raport kättesaadav siit
Katus K, Puur A, Põldma A. Eesti pere- ja sündimusuuring. Teine ring. Standardtabelid. Estonian family and fertility survey. Second round, Standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 2008. Raport kättesaadav siit
Katus K, Puur A, Sakkeus L. Eesti pere- ja sündimusuuring: standardtabelid. Estonian family and fertility survey: standard tabulations. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus; 1995. Raport kättesaadav siit
Lisainfo ja küsitlusinstrumentaariumid
Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus
Allan Puur puur[ät]tlu.ee
Uuendatud: 7.10.2026