| Mõisted | Metoodika | Väljaanded | Viited | Kontakt |
Arv – uuringus osalenud õpilaste arv.
Asustusüksus – õpilase elukoht mõõtmise läbiviimise ajal.
Kehamassiindeks (KMI) – kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/m2). Antropomeetrilised mõõtmised – kehamass ja pikkus – tehti koolides. Need mõõtmistulemused on aluseks KMI arvutamisel. Mõõdetud kehamassi tulemusest on 2015/16. ja 2018/19. õa uuringus maha arvutatud mõõtmise ajal seljas olnud rõivaste hinnanguline kaal vastavalt klassile ja rõivakategooriale minimaalselt 100 g (aluspesu) ja maksimaalselt 800 g (rasked rõivad, nt kampsun ja teksapüksid). Alates 2021/22. õa uuringust on kehamassi korrigeerimisel arvestatud õpilase pikkust ja tema pikkusele (<130 cm, 130–139 cm jne 10 cm kaupa kuni >180 cm) vastavate rõivaste kaalu erinevates rõivakategooriates. Rõivaste keskmise kaalu määramiseks kaaluti ligi 1000 eset grammi täpsusega. Iga samatüübilise riideeseme kohta kaaluti vähemalt kümme eset igas kehapikkuse vahemikus. Seejärel arvutati keskmine kaal igas rõiva kategoorias: minimaalselt 55 g (aluspesu) ja maksimaalselt 1073 g (rasked rõivad, nt kampsun ja teksapüksid).
KMI kategooriad – alakaal, normaalkaal, ülekaal, rasvumine. KMI kategooriate määratlemisel on aluseks võetud kaks erinevat meetodit: WHO (WHO 2007) ja IOTF (International Obesity Task Force) meetod (Cole jt 2000, Cole jt 2007).
WHO meetodi puhul lähtutakse KMI arvutamisel lapse vanusest ühe kuu täpsusega arvestades z-skoori standardhälbeid (SD). KMI jaotused vastavalt WHO kasvukõveratele on:
IOTF meetodi puhul lähtutakse KMI arvutamisel lapse vanusest samuti ühe kuu täpsusega, kuid lõikepunktide aluseks on võetud sajandikud, mille puhul need ühtlustuvad täiskasvanute KMI kategooriatega. Laste KMI kategooriate lõikepunktid arvestades sugu ja vanust on avaldatud World Obesity Federation veebilehel.
Liigne kehakaal – ülekaal ja rasvumine koos, WHO kasvunormide z-skoori jaotus üle 1 SD.
Maakond – määratletud kooli asukoha järgi.
Piirkond – määratletud statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS 3) alusel. NUTS (Nomenclature des unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil: NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi. NUTS 3 territoriaalüksused Eestis:
Protsentiil – variatsioonireal järjestuse näitaja. Näide 1: 2018/19. õa 1. klassi poiste KMI puhul 5. protsentiil näitab, et 5%-l poistel on KMI väiksem kui 13,8. Näide 2: 2018/19. õa 1. klassi poiste KMI puhul 95. protsentiil näitab, et 95%-l poistel on KMI väiksem kui 22,1 või vastupidi – 5%-l poistel on KMI suurem kui 22,1.
Vanus – vanus mõõtmiste läbiviimise ajal täisaastates. Õpilase vanuse arvutamiseks kasutati valemit: (mõõtmiste kuupäev – sünnikuupäev)/365,25.
Euroopa laste rasvumise seire – COSI (Childhood Obesity Surveillance Initiative) on WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus, mille eesmärk on tõkestada kasvavat rasvumise epideemiat. Eesti liitus uuringuga 2015/16. õa. Selle algatusega on liitunud üle 45 riigi. Seire peamine sihtrühm on lapsed vanuses 6,0–9,9 aastat, kuid lisaks võib kaasata teisi vanuserühmi. Kogutud andmete abil hinnatakse ülekaalu ja rasvumise suundumusi, et saada epideemia arengust täpsem ülevaade ja töötada välja sekkumismeetmed.
Õpilaste kohta kogutavad andmed on: kehamass, pikkus, puusa- ja vööümbermõõt ning taustaandmed, sh vanus, elukoht, hommikusöögi söömine uuringupäeva hommikul. Koolikeskkonna kohta kogutavad andmed hõlmavad liikumis- ja sportimisvõimalusi õppetöö ajal ja peale õppetööd; koolis õpilastele kättesaadavaid toiduvalikuid; tervislikku toitumist ja eluviisi edendavaid tegevusi koolis. Alates 2018/19. õa uuringust on täiendavalt kasutusel pere andmeleht, et koguda teavet õpilaste liikumis- ja söömisharjumuste, pere sotsiaal-majandusliku tausta ja muude kodukeskkonnaga seotud tegurite kohta.
2015/16. õa uuring
Eestis moodustasid 2015/16. õa uuringu valimi kõik üldhariduskoolide 1. klasside õpilased (n = 15 457) 497 koolist. Uuringus ei osalenud koolid, kui juhtkond sellega ei nõustunud või kus mõõtmiste läbiviimiseks ei õnnestunud andmekogumise perioodi jooksul leida sobivat aega. Samuti jäeti valimist välja mõned väga väikese õpilaste arvuga maakonnakeskustest kaugel asuvad koolid, inglise õppekeelega koolid ning osa erivajadustega õpilaste koolidest. Uuringusse ei kaasatud õpilasi, kes uuringupäeval koolist puudusid (n = 666), kelle vanemad küsitluse ja mõõtmistega ei nõustunud (n = 457) ja õpilased, kes ise keeldusid uuringus osalemast (n = 23).
Kokku osales uuringus 381 kooli ja 12 700 õpilast (82,2% valimist). Andmetabelites on esitatud 12 646 õpilase andmed [eemaldatud on 9-aastaste (n = 15) ja nende õpilaste andmed, kelle antropomeetrilised mõõtmistulemused olid 2007. a WHO kooliealiste ja noorukite kasvunormide järgi äärmuslikult väikesed või suured (n = 39). Kehamassi puhul loeti äärmuslikuks z-skoori väärtust väiksem kui -6 või suurem kui 5 SD, pikkuse puhul väiksem kui –6 ja suurem kui 6 SD ning KMI puhul väiksem kui –5 ja suurem kui 5 SD.
2018/19. õa uuring
Algvalimi moodustasid 2015/16. õa uuringus osalenud koolid. Seekordsesse uuringusse plaaniti kaasata 50% eelmises uuringus osalenud koolidest. Kuna 2015/16. õppeaastal paljud Pärnumaa koolid ei osalenud, kaasati seekord Pärnumaalt koole juurde, et saada esinduslikumat pilti. Kuigi 2018/19. õa uuringus osales Pärnumaa koole ligikaudu kaks korda rohkem kui eelmises uuringus, ei erinenud 2017. a toimunud haldusreformi tagajärjel toimunud maakonnapiiride nihkumise tõttu õpilaste arv kahes uuringulaines oluliselt. Vahepeal suletud koolid asendati sama maakonna võimalikult sarnase õpilaste arvuga koolidega. Samuti arvestati valimisse nime muutnud või mõne teise kooliga liitunud koolid. Pärast 2017. a haldusreformi teise maakonda sattunud koole valimisse ei võetud. Lisaks ei osalenud uuringus koolid, kui juhtkond osalemisega ei nõustunud, kui 2018/19. õa esimest klassi ei avatud või kui mõõtmisteks ei õnnestunud kindlaksmääratud andmete kogumise perioodi jooksul leida sobivat aega. Samuti loobus uuringust osa haridusliku erivajadusega õpilaste koolidest.
Uuringust jäid välja õpilased, kes uuringupäeval koolist puudusid (n = 1563), kelle vanemad küsitluse ja mõõtmistega ei nõustunud (n = 566), ja need õpilased, kes ise ei soovinud uuringus osaleda (n = 88). Muudel põhjustel mõõtmata jäänud õpilaste hulka kuulusid erivajadustega, kodu- või kaugõppel olevad õpilased, aga ka mõõtmispäeval väljasõidul olnud või ajapiirangu tõttu mõõtmata jäänud õpilased (n = 253). Andmebaasi korrastamise käigus kustutati 60 õpilase andmed. Esmalt eemaldati andmebaasist õpilased, kelle andmehel ei olnud märgitud kuupäeva, sugu, kehamassi või pikkust (n = 32) ja kelle antropomeetrilised mõõtmistulemused olid 2007. a WHO kooliealiste ja noorukite kasvunormide järgi äärmuslikult väikesed või suured (1. klassis n = 25, 4. klassis n = 3). Kehamassi puhul loeti äärmuslikuks z-skoori väärtust väiksem kui -6 või suurem kui 5 SD, pikkuse puhul väiksem kui –6 ja suurem kui 6 SD ning KMI puhul väiksem kui –5 ja suurem kui 5 SD. Uuringus osales 191 koolist 1. klassist 6164 ja 4. klassist 6174 õpilast.
2021/22. õa uuring
Algvalim koosnes 2021/22. õa uuringus 197 koolist, kuid maakondliku esinduslikkuse saavutamiseks ja vajaliku arvu õpilaste saamiseks kaasati lõppvalimisse 203 kooli. Eesmärgiks oli säilitada võimalikult suures osas 2018/19. õa valim. Siiski jäid valimist välja varasemate loobumiste või väikese osalusprotsendi tõttu haridusliku erivajadusega koolid. Lisaks väikese õpilaste arvuga maakonna keskusest kaugel asuvatele koolidele jäid sel korral sõltumata asukohast valimist välja 12 väga väikest kooli kus õpilaste arv kooli 1., 4. ja 7. klassides kokku oli kümme või vähem. Maakondliku esinduslikkuse säilitamiseks kutsuti lisaks 2018/19. õa osalenud koolidele uuringusse esmalt 2015/16. õa osalenud ja seejärel vajadusel koolid, kes varasemalt osalenud ei olnud.
Uuringus osalenud 203 koolis õppis 2021/22. õa 1., 4. ja 7. klassides kokku 25 219 õpilast (Eesti Hariduse Infosüsteem, mai 2022), moodustades õpilaste algvalimi. Uuringust jäid välja õpilased, kes uuringupäeval koolist puudusid (n = 3873), kelle vanemad küsitluse ja mõõtmistega ei nõustunud (n = 904) ja õpilased, kes ise ei soovinud uuringus osaleda (n = 254). Muudel põhjustel mõõtmata jäänud õpilaste hulka kuulusid näiteks erivajadustega, kodu- või kaugõppel olevad õpilased, aga ka mõõtmispäeval väljasõidul olnud või ajapiirangu tõttu mõõtmata jäänud õpilased (n = 1626). Andmebaasi korrastamise käigus kustutati andmed, kui õpilase andmelehel ei olnud märgitud sünnikuupäeva, kehamassi või pikkust (n = 165), kui õpilane kandis mõõtmise ajal kipslahast, ortoosi vm meditsiinilist abivahendit (n = 37), kui õpilase vanus ei vastanud uuritava klassi tüüpilisele vanusele (6-, 9-, 12-, 15- või 16-aastased n = 354) ja kelle antropomeetrilised mõõtmistulemused olid 2007. a WHO kooliealiste ja noorukite kasvunormide järgi äärmuslikult väikesed või suured (n = 36). Kehamassi puhul loeti äärmuslikuks z-skoori väärtust väiksem kui -6 või suurem kui 5 SD, pikkuse puhul väiksem kui –6 ja suurem kui 6 SD ning KMI puhul väiksem kui –5 ja suurem kui 5 SD. Pärast andmete puhastamist jäi andmebaasi 17 969 õpilast: 1. klassist 6042 õpilast, 4. klassist 6200 õpilast ja 7. klassist 5727 õpilast.
Cole TJ, Bellizzi MC, Flegal KM, Dietz WH. Establishing a standard definition for child overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ. 2000; 320:1240-1245.
Cole TJ, Flegal KM, Nicholls D, Jackson AA. Body mass index cut offs to define thinness in children and adolescents: international survey. BMJ. 2007; 335:194-201.
World Health Organization (2007). Growth Reference 5-19 years: BMI-for-age (5-19 years). URL: http://www.who.int/growthref/who2007_bmi_for_age/en/ (10.01.2018).
World Obesity Federation. Obesity Classification. URL: https://www.worldobesity.org/about/about-obesity/obesity-classification.
Natalja Pajula
uuringute andmehalduse osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Natalja.Pajula@tai.ee
Eha Nurk
teaduskeskus
Tervise Arengu Instituut
E-post: Eha.Nurk@tai.ee
Uuendatud: 4.01.2024