Mõisted | Metoodika | Viited | Kontaktisik |
Asustusüksuse liik – linnalisteks asulateks on loetud linnad, vallasisesed linnad ja alevid ning maa-asulateks alevikud ja külad.
Haridustase – uuritava kõrgeim lõpetatud haridus. Haridustasemed on jagatud järgmistesse kategooriatesse:
2–17-aastaste uuritavate puhul on tunnusena kasutatud vanema haridustaset, mille all on silmas peetud selle koos lapsega elava vanema või hooldaja haridust, kes on omandanud kõrgema haridustaseme. Näiteks kui lapse isal on keskharidus ja ema on lõpetanud bakalaureuseõppe, on vanema haridustasemeks loetud kõrgharidus.
Kehamassiindeks, KMI – kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/m2). KMI on üldjuhul arvutatud küsitlejate mõõdetud pikkuse ja kehakaalu põhjal (viimasest on lahutatud riiete hinnanguline kaal), kuid 59 uuritava puhul on mõõtmiste puudumise tõttu kasutatud uuritava enesehinnangulist pikkust ja/või kehakaalu. Kuni 19-aastaste uuritavate puhul on KMI kategooriate määratlemisel aluseks võetud WHO kasvustandardid 2–5-aastaste laste ning 5–19-aastaste laste ja noorukite jaoks. 19–64-aastastel uuritavatel on KMI kategooriad määratletud standardse skaala alusel:
Kuna eakate terviseriskid on madalaimad mõnevõrra kõrgemate KMI väärtuste korral kui standardse skaala normaalkaalu vahemik, on 65-aastased ja vanemad uuritavad jagatud KMI kategooriatesse järgmiselt:
Leibkonnaliikme netosissetulek – leibkonna netosissetulek jagatud leibkonnaliikmete arvuga. Leibkonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, enamasti toidueelarvet. Leibkond võib olla ka üheliikmeline ja erinevalt perekonnast ei ole leibkonda kuulumise aluseks sugulussidemed. Leibkonna netosissetuleku all on arvestatud sissetulekut, millelt on maha arvatud maksud ja mis on pärit kõikvõimalikest allikatest: palk, ettevõtjatulu, üüritulu, omanditulu ja dividendid, vanaduspension, töövõimetuspension, lastetoetus, puuetega inimeste toetus, töötutoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, elatis (sh teiselt vanemalt „mustalt“ saadav toetus), toimetulekutoetus, hooldajatoetus, tagasisaadav tulumaks, riiklik või kohaliku omavalitsuse toetus jne. Käesolevas uuringus küsiti leibkonna netosissetulekut vahemikuna ja leibkonnaliikme netosissetuleku arvutamisel on aluseks võetud vahemiku keskmine.
Liikumine – liikumine on mõõduka intensiivsusega, kui südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab vabalt vestelda. Liikumine on kõrge intensiivsusega, kui see on seotud pingutusega, südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad ning rääkida on raske. Käesolevas uuringus küsiti 10-aastastelt ja vanematelt uuritavatelt nende liikumisharjumuste hindamiseks aega, mille nad kulutavad kõndimisele, mõõduka intensiivsusega liikumisele ja kõrge intensiivsusega liikumisele (arvesse läksid tegevused, mis kestsid järjest vähemalt 10 minutit). Nooremate uuritavate puhul küsiti aega, mille nad veedavad õues mängides või ise aktiivselt liikudes ning organiseeritud spordi- või liikumisega huvitegevuses (arvesse ei lähe kooli kehalise kasvatuse tunnid). Tabelites on kõndimine loetud mõõduka intensiivsusega tegevuste hulka.
Piirkond – määratletud statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS 3) alusel. NUTS (Nomenclature des unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil: NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi. NUTS 3 territoriaalüksused hõlmavad Eestis järgmisi maakondi:
Portsjon – lihtsustamaks teaduspõhiste toitumissoovituste rakendamist igapäevases praktikas, esitatakse toidugruppide soovituslikke tarbimiskoguseid portsjonite arvu kaudu. Eri toitude portsjonisuurused on toidusoovitustes esitatud grammides (võimalusel ka majapidamismõõtudes) ning need sõltuvad vastava toidugrupi portsjonile määratud energiakogusest. Näiteks on 2000 kcal suuruse ööpäevase energiakoguse tarbimisel soovituslik süüa 7–9 portsjonit tärkliserikkaid toite päevas. Tärkliserikastel toitudel on portsjoni energiakoguseks määratud 75 kcal, millele vastab näiteks 30 g leiba või saia, 70 g keedetud riisi või pastatooteid, 100 g teraviljaputrusid või keedetud kartulit. Rohkem infot toitude portsjonisuuruste kohta võib leida Eesti toitumis- ja liikumissoovitustest: Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Trükis pdf-failina.
Rahvus – uuritava enesemääratluse põhjal.
Suhtelise vaesuse piir – 60% aasta ekvivalentnetosissetulekute mediaanist. Leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku leidmiseks jagatakse kõigi leibkonnaliikmete summeeritud netosissetulek leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga (esimene täiskasvanu saab tarbimiskaaluks 1, iga järgmine vähemalt 14-aastane leibkonnaliige 0,5 ja alla 14-aastasted lapsed 0,3). Suhtelise vaesuse piiri leidmiseks järjestatakse leibkonnad ekvivalentnetosissetuleku alusel kasvavasse ritta. Rea keskmine väärtus on ekvivalentnetosissetulekute mediaan, millest 60% omakorda ongi suhtelise vaesuse piir. 2014. aastal oli Eesti suhtelise vaesuse piir 394 eurot kuus (allikas: Statistikaamet). Käesolevas uuringus küsiti leibkonna netosissetulekut vahemikuna. Alla või üle suhtelise vaesuse piiri loeti need uuritavad, kelle puhul nii vahemiku suurima kui väikseima väärtuse põhjal arvutatud ekvivalentnetosissetulek jäi alla või üle 394 euro kuus. Muul juhul on tunnuse väärtuseks vaesuspiiril.
Toit – toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.
Toitaine – toidu koostisaine, mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks ja teisteks organismi talitluseks vajalikeks ülesanneteks. Makrotoitaineteks nimetatakse toitaineid, mille ööpäevane vajadus on kümnetes ja sadades grammides (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi), ning mikrotoitaineteks toitaineid, mille ööpäevane vajadus on mikro- ja milligrammides (vitamiinid ja mineraalained).
Eesti rahvastiku toitumise uuringu valim moodustati kihitatud juhuvaliku meetodil rahvastikuregistris olevatest 01.01.1940–31.03.2014 sündinud Eesti elanikest arvestades vanust, sugu, rahvust ja elukohta. Vastavalt elanike arvule üldkogumis planeeriti valimi mahuks 8 940 osalejat ja igale valimisse sattunud isikule valiti kolm asenduskandidaati. Uuringu kooskõlastas Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee.
Uuring viidi läbi aastatel 2013–2015, peamiselt 2014. a (72% kõigist osalenutest). Valim jaotati toitumise variatsioonide arvestamiseks ühtselt neljale hooajale ja kõigile nädalapäevadele. Uuring koosnes järgmistest osadest:
Kuni 1-aastaste rinnapiima saavate laste puhul koguti üldküsimustikus andmeid ka nende emade kohta, samuti viidi imetavate emadega läbi toiduintervjuud ning nad täitsid toidu tarbimise sagedusküsimustiku.
Kokku saadeti välja 17 363 uuringukutset, millele saadi tagasiside 13 931 isikult. Jättes kõrvale uuringust keeldujad (N = 6 936), isikud, kellel polnud võimalik uuringus osaleda (N = 1 821), ja lõpetamata või ebakvaliteetsed intervjuud (N = 527), jäi alles 4 647 vastajat, kelle kohta on olemas andmed üldküsimustikust ja vähemalt ühe küsitluspäeva toidupäevik või -intervjuu (vastamismäär 33,4%). Sagedusküsimustikke jäi pärast andmete puhastamist alles 3 747. Lisaks jäid andmete puhastamise järel alles 394 toiduintervjuud ja 332 sagedusküsimustikku, mille täitsid imetavad emad. Täpsem info vastajate arvu ja vastamismäärade kohta soo ja vanuserühmade lõikes on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Valimi kirjeldus
Vanus Vastajate arv1,2 Vastamismäär, %2 Vastusega
kutsete
arvRahvaarv
01.01.2013
seisugaMehed Naised Mehed ja
NaisedImetavad
emadMehed Naised Mehed ja
Naised3-6 kuud 144 125 269 36,7 35,4 36,1 745 5 004 7-11 kuud 117 125 242 73,1 82,2 77,6 312 5 570 1 aasta 57 61 118 41 45,5 43,2 273 14 445 2-5 aastat 277 (260) 302 (287) 579 (547) 45,9 (43,1) 48,2 (45,8) 47,1 (44,5) 1 230 61 715 6-9 aastat 168 (155) 179 (164) 347 (319) 43,3 (39,9) 49,7 (45,6) 46,4 (42,6) 748 53 353 10-13 aastat 93 (83) 89 (79) 182 (162) 45,1 (40,3) 39,6 (35,1) 42,2 (37,6) 431 48 035 14-17 aastat 80 (75) 117 (104) 197 (179) 1 (1) 26,4 (24,8) 38,2 (34) 32,3 (29,4) 609 48 184 18-24 aastat 135 (123) 192 (183) 327 (306) 44 (37) 19,1 (17,4) 27 (25,7) 23 (21,5) 1 420 118 909 25-29 aastat 77 (69) 137 (125) 214 (194) 132 (118) 22,9 (20,5) 36,8 (33,6) 30,2 (27,4) 708 96 187 30-34 aastat 85 (79) 158 (149) 243 (228) 127 (103) 24,9 (23,2) 39,8 (37,5) 32,9 (30,9) 738 90 340 35-39 aastat 84 (73) 160 (150) 244 (223) 74 (60) 23,9 (20,8) 41 (38,5) 32,9 (30,1) 741 90 646 40-44 aastat 69 (61) 167 (158) 236 (219) 16 (13) 20,8 (18,4) 36,9 (35) 30,1 (27,9) 784 91 411 45-49 aastat 67 (61) 168 (161) 235 (222) 20,6 (18,8) 38,7 (37,1) 31 (29,2) 759 85 092 50-54 aastat 73 (68) 136 (130) 209 (198) 20,2 (18,8) 28,3 (27,1) 24,9 (25,1) 841 92 930 55-59 aastat 75 (68) 160 (153) 235 (221) 21,2 (19,2) 30,3 (29) 26,6 (25,1) 882 88 200 60-64 aastat 85 (81) 187 (176) 272 (257) 24,1 (23) 31,9 (30) 29 (27,4) 939 82 140 65-69 aastat 83 (81) 194 (182) 277 (263) 23,1 (22,6) 29,2 (27,4) 27,1 (25,7) 1 023 60 321 70-74 aastat 74 (73) 147 (136) 221 (209) 28,5 (28,1) 30,1 (27,9) 29,5 (27,9) 748 64 631 Vanused
kokku1 843 (1 410) 2 804 (2 337) 4 647 (3 747) 394 (332) 29,4 (22,5) 36,6 (30,5) 33,4 (26,9) 13 931 1 197 113
1 Uuringus osalenud, kellel oli nõuetekohaselt täidetud üldküsimustik ja olemas andmed vähemalt ühe 24 tunni toidupäeviku või -intervjuu kohta.
2 Sulgudes uuringus osalenud, kellel oli nõuetekohaselt täidetud toidu tarbimise sagedusküsimustik möödunud aasta kohta.
Käesolevas andmebaasis esitatud tabelid põhinevad 2–74-aastaste uuritavate küsitlustulemustel, kelle hulka on arvestatud ka imetavad emad (kokku 4 412 isikut, sagedusküsimustik 4 079 isikul). Tulemused on kaalutud soo, vanuse, rahvuse ning piirkonna järgi. Tabelites ei ole avaldatud tulemusi, mis on arvutatud 5 või vähema uuritava põhjal.
24 tunni toidupäevikute või -intervjuude abil saadi ülevaade kõikidest söödud toitudest ja tarbitud kogustest kahe mittejärjestikuse ööpäeva jooksul. Andmebaasis esitatud tabelid põhinevad uuritavate kahe küsitluspäeva keskmisel tarbimisel, v.a 124 uuritava puhul, kelle kohta on teada ainult ühe küsitluspäeva toitumine. Uuritavate ööpäevane energia- ja toitainete tarbimine arvutati kõikide söödud toitude põhjal NutriData toidu koostise andmebaasi abil (versioon 5). Toidupäevikute või -intervjuudega kogutud andmete põhjal on käesolevas andmebaasis samuti esitatud toidugruppide tarbimine ja valitud toitude tarbimine, millest viimane on ülevaatlikkuse huvides teisendatud nädalasteks tarbimiskogusteks. Täpsem selgitus, mida toidugrupid ja toidud hõlmavad, on esitatud tabelis 2.
Toidu tarbimise sagedusküsimustikus küsiti uuritavatelt loetelu toitude tarbimissagedusi viimase aasta lõikes ja tüüpilisi koguseid ühel tarbimiskorral majapidamismõõtudes. Kasutades majapidamismõõtude grammilisi vasteid, teisendati sagedusküsimustiku vastused keskmisteks nädalasteks tarbimiskogusteks. 2–10 aasta vanuste uuritavate puhul sisaldas sagedusküsimustiku ankeet küsimusi 209 toidu ja 11–74-aastastel uuritavatel alkohoolsete jookide lisandumise tõttu 215 toidu kohta. Lisaks võisid uuritavad küsimustikku täiendada toitudega, mida nad sageli tarbisid, kuid mis küsimustikust puudusid. Sarnaselt toidupäevikutele või -intervjuudele on andmebaasis esitatud valitud toitude tarbimine sagedusküsimustiku põhjal (tabel 2).
Tabel 2. Toidugrupid ja toidud andmebaasi tabelitesToidugruppide tarbimise tabelid on arvutatud 24 tunni toidupäevikute või -intervjuudega kogutud andmete põhjal. Toitude tarbimise tabelid on arvutatud nii toidupäevikute või -intervjuude kui ka toidu tarbimise sagedusküsimustiku põhjal. Küsitlusmetoodikate erinevuse tõttu ei ole eri viisil hinnatud toitude tarbimine üks ühele võrreldav.
Toidugrupi nimetus andmebaasi tabelites Toidu nimetus andmebaasi tabelites Toidud 24 tunni toidupäevikutes või -intervjuudes Toidud toidu tarbimise sagedusküsimustikus7 Tärkliserikkad toidud: teraviljatooted ja kartul1 ..leib, sepik, sai Leib, täistera-seemneleib, sepik, terasai Rukkileivad (sh täisteraleib), koorikleivad, sepik ja täisterasai (sh Leiburi Saib) Rukkileib, teraleib; sepik, tera- ja mitmeviljasai, seemnetega sai, karask Sai, peenleib Sai (sh röstsai, ciabatta ja kuklid, lavašš, eelküpsetatud pitsapõhjad ja tortiljad), peenleib Sai, röstsai, ciabatta, lavašš; peenleib ..pudrud, riis, makaronid jt Riis, makaronid – keedetud kujul Riis (sh täisterariis) ja makaronid (sh täisteramakaronid ja munanuudlid) Riis, riisipuder; makaronid, pasta, spagetid, kiirnuudlid (sh toidu koostises) jms Pudrud (prae lisandid, manna, tatar) – kuivaine Kaera-, odra-, nisu-, rukki-, riisi- ja mitmeviljahelbed (sh kiirpudrud), nisu- ja maisimanna (sh täisteramanna), tatar, hirss, odrakruubid, nisuterad, kuskuss, kinoa Kaerahelbe- ja mitmeviljapuder; tatrapuder; hirsipuder; mannapuder, mannavaht; kaera- ja mitmeviljahelbed, magustamata müsli jms Hommikuhelbed, müsli Müsli (sh kuivatatud puuviljade, pähklite või šokolaadiga) ja müslibatoonid, maisihelbed, paisutatud nisuterad, riis jm „hommikuhelbed“ (sh täisterahelbed), mitmeviljakrõbuskid Magustatud müsli (nt šokolaadi- või puuviljatükkidega); maisihelbed, paisutatud riis jm "hommikuhelbed" (v.a sojahelbed), maisikepikesed jms ..kartul Kartul (v.a krõpsud ja maguskartul) Kuumtöödeldud värske kartul, kartulipüreepulber, kartulihelbed Keedetud või aurutatud kartulid, rasvata ahjukartulid; praekartulid; friikartulid (ahjus tehtud lisarasvata), ahjukartulid (vähese lisarasvaga); rohkes rasvas valmistatud (frii)kartulid; kartulipuder, -vormiroog Puu- ja köögiviljad, marjad ..köögiviljad Kaunviljad Oad (sh aeduba, põlduba, munguba, valged, punased ja pruunid oad), herned (sh suhkruherned ja kikerherned), läätsed, oakonservid, hernekonservid Oad (v.a sojaoad); herned; läätsed Teised köögiviljad, sh konserveeritud (v.a kaunviljad ja mahlad) Juur-, vars-, leht-, vili- ja sibulköögiviljad, kapsad, maguskartul, idud (sh nisuoras), tomatipasta ja -püree Porgand; kaalikas; peet; kapsas, värske; hapukapsas; lillkapsas, spargelkapsas ehk brokoli; hiina kapsas ja jääsalat; lehtsalat, spinat; kõrvits; suvikõrvits, baklažaan; paprika; tomat; kurk; sibul, mugulsibul, porrulauk; küüslauk; idud; mais; tükeldatud (külmutatud) köögiviljade segu; tomatipasta Seened Seened Seened ..puuviljad ja marjad Marjad Maasikad, vaarikad, sõstrad, karusmarjad, mustikad, pohlad, jõhvikad, põldmarjad, astelpaju-, kibuvitsa-, aroonia- ja pihlakamarjad Maasikad; vaarikad; mustsõstrad; teised sõstrad, tikrid; mustikad; pohlad, jõhvikad; murakad, metsmaasikad; astelpajumarjad; kibuvitsamarjad Puuviljad (v.a mahlad)5 Õun, pirn, tsitrusviljad (mandariin, apelsin, sidrun jm), luuviljad (ploomid, kirsid ja murelid, virsikud jm), viinamarjad, eksootilised viljad (banaan, kiivi, ananass, mango, granaatõun, hurmaa, viigimarjad ja datlid jm), arbuus ja melon Õun; pirn; mandariin; apelsin, greip; sidrun; banaan; virsik, nektariin; ploom; kirsid, murelid; viinamarjad; kiivi; mango, ananass jt eksootilised viljad; arbuus, melon Puuviljahoidised (v.a moos) Puuviljakonservid (ananassi- ja virsikukonservid jmt), puuvilja- ja marjakompotid Mahl (v.a nektar, mahlajook)6 Puu- ja köögiviljade täismahlad Mahl (100%) Kuivatatud puuviljad ja marjad6 Kuivatatud puuviljad ja marjad (sh rosinad ning puuvilja- ja marjakrõpsud) Kuivatatud puuviljad (sh rosinad), puuvilja- ja marjakrõpsud Piim ja piimatooted Piim ja maitsestamata piimajoogid Piim (kõik rasvasused, sh kitsepiim), hapupiim, keefir, pett Rasvata piim, piim rasvasus 0,05%; piim, rasvasus 1,5% ja 2,5%; piim, rasvasus >2,5%; hapupiim, keefir; pett Maitsestamata jogurtid Maitsestamata jogurt Maitsestamata jogurt Toidukoored Hapukoor, kohvikoor, vahukoor ja teised toidukoored, kooreasendaja, dipikastmed, suhkruta kondenspiim Hapukoor, dipikastmed; kohvikoor; vahukoor, vahustamata; vahukoor, vahustatud Maitsestamata kohupiimatooted, kodujuust Maitsestamata kohupiim (sh ricotta), kohupiimapasta ja kodujuust (kõik rasvasused) Rasvata (rasvasus =/< 0,5%) magustamata kohupiim, kodujuust; magustamata kohupiim, kodujuust Magusad jogurtid Maitsestatud topsi- ja joogijogurtid, jogurtijoogid ja jogurtishake’id, jogurtidesserdid, hapupiimajoogid, piimajoogid ja vadakujoogid Maitsestatud jogurt, sh joogijogurt Maitsestatud kohupiim, kohupiimakreemid, kodujuust Maitsestatud (nii magus kui soolane) kohupiim, kohupiimakreemid ja kohupiimapasta, kodujuust (kõik rasvasused) Rasvata (rasvasus =/<0,5%) magustatud kohupiim, kohupiimakreemid; magustatud kohupiim, kohupiimakreemid Juustud Juust (sh hallitusjuustud, sulatud juustud, toorjuustud, mozzarella, Gouda, parmesan, feta juust, kitsejuustud jm) Juust, rasvasus =/<15%; juust, rasvasus 16–25%; juust, rasvasus >25%; hallitusjuust; sulatatud juust; toorjuust Kala, linnuliha, muna, liha ja nendest valmistatud tooted ..kala ja kalatooted Kala Kuumtöödeldud värske kala, toores kala suširoogades, suitsutatud kala, soolatud kala, kuivatatud kala, kalakonservid Lahja valge lihaga kala (tursk, heik, haug, koha, lest jms); rasvane valge lihaga kala (makrell/skumbria, angerjas); lõhe, forell; räim, kilu, rääbis, sprotid jms; heeringas, sardiin; tuunikala Meresaadused Kalapulgad ja -pallid, makra, koorikloomad, karbid, kalamari, konnakoivad Kalapulgad, -pihvid, ja -pallid; krevetid, krabid, vähid; rannakarbid, austrid; makra; kaaviar, kalamari ..liha, linnuliha (sh rupskid) ja nendest valmistatud tooted2 Värske linnuliha Kuumtöödeldud värske linnuliha (kana-, pardi-, haneliha jmt) Linnuliha Värske liha Kuumtöödeldud värske liha (sea-, veise-, vasika-, lamba-, jänese- ja ulukiliha, sh suitsupeekon ja hakkliha) Sea-, veise-, vasika-, lambaliha tükina (v.a ulukiliha); küüliku- või jäneseliha; ulukiliha tükina; lihatükid toidus v.a hakkliha (kaste, hautis, supp, vormiroog jms); hakkliha toidus (nt supp, kaste, lasanje jms); peekonilõigud; nähtava rasvaga sink; nähtava rasvata sink Viinerid, keeduvorstid, kotletid (liha, lind)6 Viinerid ja keeduvorstid (sh lastevorstid, doktorivorstid), tanguvorst ja frikadellid lihast ja linnulihast Hakktooted linnulihast, linnuhakkliha toidus; ise tehtud kotletid; poest ostetud kotletid, pihvid, lihapallid, pikk poiss hakkliha(segu)st; viinerid; sardellid; grill-, toorvorstid; keeduvorst; suitsuvorst; salaami ..muna ja munatooted Muna Kanamunad, vutimunad jm Kanamuna; vutimuna Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad ..seemned, pähklid jm Seemned, pähklid – puhastatud kujul Seemned (päevalille-, kõrvitsa-, piinia-, lina-, seesami-, chia jm seemned), pähklid (sarapuu-, pistaatsia-, para-, Kreeka, India jm pähklid, mandlid, maapähklid; ka röstitud ja soolatud kujul), pähklisegud, kuivatatud kookospähkel ja kookoshelbed Pähklid, mandlid (v.a soolapähklid); soolapähklid; seemned ..õliviljad, õlid, võiderasvad3 Või Või, võie Või, võie (nt Taluvõi, Saaremaa või) Margariinid ja rasvasegud Küpsetus- ja määrdemargariinid, või-taimeõlisegud Määrdemargariin (nt Rama, Voimix, Keiju); küpsetusmargariin Õlid Taimeõlid (rapsi-, oliiv-, päevalilleõli jm) Õli Suhkur, magusad ja soolased näksid4 Suhkur (v.a suhkrusiirup) Rafineeritud ja pruun suhkur Suhkur Mesi Mesi Mesi Kommid, šokolaad (v.a kakaopulber) Karamell-, iirise-, koore-, pumati-, marmelaadi-, kummi-, vahu-, dražeekommid jmt, piima- ja tume šokolaad, šokolaadibatoonid ja šokolaadikommid (sh erinevate täidistega), šokolaadiglasuur Kommid; piimašokolaad; tume šokolaad (kakaosisaldus =/>50%) Moosid Moosid (sh toormoos), marmelaadimäärded Moos, keedis jne Jäätis Piima-, koore- ja jogurtijäätis, jäätis taimerasvaga, v.a mahlajäätis Jäätis Muud magusad piimatooted Kohukesed, pudingud, magusad kastmed, suhkruga kondenspiim, kohupiimavorm Kohuke; pudingud, kreemid (v.a kohupiimast) Nektar, mahlajook Nektar, mahlajook, morss, mahlajäätis Mahlajäätis, sorbett; nektar; mahlajook, morss, siirupijook, mahlakissell Pagari- ja kondiitritooted (v.a taignapulber) Magusad ja soolased küpsised, magusad kõrsikud, präänikud, vahvlid jmt, täidisega kuklid ja saiakesed, kringlid, koogid, muffinid Küpsised, kõrsikud (magusad); küpsised, kõrsikud (soolased); vahvlid; sõõrikud või pontšikud; pirukad, plaadipirukad; magusad saiakesed, kringel; plaadikoogid; kreemikoogid, tort; keeksid; pannkoogid (ülepannikook); pannkoogid (väikesed) Karastusjoogid, maitseveed Maitseveed, limonaadid ja Cola-joogid (sh dieetjoogid), jääteejoogid, kali (sh vähese alkoholisisaldusega) ja kaljajoogid Maitseveed (near water, magustatud); suhkruga karastusjoogid (limonaad, Cola, jäätee, kaljajook jms); kunstlike magusainetega karastusjoogid (light ehk dieetkarastusjoogid); kali (sh vähese alkoholisisaldusega); alkoholivaba õlu Energiajoogid Energiajoogid Energiajoogid Kartulikrõpsud, maisikrõpsud, kartulivahvlid Kartulikrõpsud, maisikrõpsud, popkorn Kartulikrõpsud, kartulivahvlid; popkorn (valmis kujul) Vesi, mineraalvesi (ainult joogiks tarvitatud)6 Vesi, mineraalvesi Vesi joogina (kraanivesi, villitud vesi/pudelivesi); mineraalvesi Kohv6 Kohv, sh kohvijoogid ja viljakohv Viljakohv, kofeiinivaba kohv; kohv (masina- või kannukohv); kohv (espresso, cappuccino, latte); lahustuv kohv Tee, taimetee6 Tee (must, roheline jm), taimetee Kibuvitsatee jm taimetee; must tee; roheline tee, mitte (ravim)taimetee; valge, punane, oolong tee Sojatooted6 Sojaoad, sojahelbed, sojajahu, soja baasil tehtud piima ja lihatoodete asendajad (sh sojavorst ja -šnitsel, tofu) Sojaoad; sojapiim; kuivatatud soja "liha" (kotletid, hakkliha); sojahelbed; valmis sojatooted (nt kotlet); tofu Majonees, salatikastmed6 Majonees, majoneesi- ja õlikastmed Majonees; salatikastmed õli või majoneesiga Alkohoolsed joogid6 Õlu, lahjad alkohoolsed joogid (siider, long drink jmt), vein ja vahuvein, vermut, liköör, viin, rumm, konjak ja brändi jmt; v.a kuumtöödeldud alkoholiga retseptid Õlu; lahja alkohol (siider, long-drink); vein, šampanja; portvein, liköör, vermut, šerri; viin; konjak, rumm, viski, liköör jm kange alkohol
1 Lisaks tabelis loetletutele kajastuvad tärkliserikaste toitude all järgmised toidud: erinevad kliid, erinevad jahud, näkileivad, kuivikud, speltanisu terad, riisileivad.
2 Lisaks tabelis loetletutele kajastuvad liha, linnuliha ja nendest valmistatud toodete all järgmised toidud: maks ja maksast valmistatud tooted, neerud, linnu- ja loomasüda, broilerikael, lihasmagu, verikäkk, verivorst, veisekeel, sült, kotletid, lihapallid, sink, singipasteet.
3 Lisaks tabelis loetletutele kajastuvad õliviljade, õlide ja võiderasvade all järgmised toidud: oliivid, avokaadod.
4 Lisaks tabelis loetletutele kajastuvad suhkru ja magusate näkside all järgmised toidud: muud maiustused nagu sefiir, halvaa, pastilaa, valge šokolaad, erinevad kommid, küpsised, vahvlid, siirupid jne.
5 Toidupäevikute või -intervjuude põhjal koostatud toitude tarbimise tabelites on eraldi välja toodud puuviljahoidised, kuid sagedusküsimustiku põhjal koostatud tabelites kajastuvad need puuviljade all.
6 Toit ei kajastu toidugruppide tarbimise tabelites.
7 Lisaks sagedusküsimustiku ankeedis loetletud toitudele on 105 uuritava puhul täiendavalt arvestatud uuritavate lisatud toitusid (tegemist on toitudega, millega arvestati toidupäevikute või -intervjuude põhjal koostatud tabelites, nt kuskuss, kinoa, pastinaak jmt).
Maarja Kukk
toitumisuuringute osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Maarja.Kukk[ät]tai.ee
Eesti Rahvastiku Toitumise Uuringu vastutav uurija
Eha Nurk
toitumisuuringute osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Eha.Nurk[ät]tai.ee
Uuendatud: 12.09.2019