| Mõisted | Metoodika | Klassifikaatorid | Väljaanded | Viited | Kontaktisik |
6 või enama alkoholipudeli/-klaasi tarvitamine – mitu korda viimase 3 kuu jooksul vastaja jõi ühel päeval kokku kuus või rohkem pudelit või klaasi alkoholi. SHARE uuringus ei küsitud alkoholi tarvitamist alkoholiannuste (ühikute) järgi.
Abi andmine väljapoole sotsiaalvõrgustikku – kas isik on viimase 12 kuu jooksul osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes majapidamistöödes kellelegi väljaspool enda leibkonda, näiteks pereliikmele, sõbrale, naabrile või muule isikule.
Abi saamine väljastpoolt sotsiaalvõrgustikku – kas mõni pereliige väljaspool leibkonda, sõber, naaber või muu isik on viimase 12 kuu jooksul isikule või tema abikaasale/elukaaslasele osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes kodutöödes.
Arsti poolt diagnoositud depressioon – kas perearst või psühhiaater on vastajal kunagi depressiooni ravinud või vastaja on olnud depressiooni tõttu ravil psühhiaatriahaiglas või psühhiaatria osakonnas.
Arstiabi kasutamise sagedus – Perearstiabi kasutamise sagedus viimase 12 kuu jooksul (sisaldab perearstile helistamist), eriarstiabi kasutamine viimase 12 kuu jooksul (sisaldab eriarstile helistamist), aktiivravihaiglas viibimise kordade arv viimase aasta jooksul (haiglas viibimine vähemalt ühe öö, sisaldab psühhiaatriahaiglas viibimisi).
Arv - SHARE uuringus on avaldatud kaalutud andmed ning arv näitab vastava näitaja hinnangulist esinemist rahvastikus.
Depressiooni esinemine (EURO-D depressiooniskaala) – EURO-D depressiooniskaala on 12 küsimusega depressiooniskaala, mis hõlmab küsimusi depressiooni, pessimismi, suitsiidsuse (surmasoovi), süütunde, uneprobleemide, huvi kadumise, ärrituvuse, söögiisu, väsimuse, keskendumisvõime, rõõmutunde olemasolu ja nutmise kohta. Vastajal palutakse vastata intervjuule eelneva kuu kohta. EURO-D skoor varieerub vahemikus 0-12 ning äralõikepunktiks on 3 (skoorid üle selle loetakse EURO-D depressioonikriteeriumitele vastavaks).
Elukvaliteedi skoor – vastaja hinnangute koondsumma erinevatele elukvaliteeti peegeldavatele küsimustele (ankeedi küsimused AC014–AC017; AC020–AC025). Skoor varieerub vahemikus 10 kuni 40, kus 10 väljendab madalat hinnangut ja 40 kõrget.
Elusolevate laste arv – vastaja laste arv, kes küsitluse läbiviimise hetkel olid elus.
Enesehinnanguline depressioon – vastaja enda hinnang, kas tal on elu jooksul esinenud vähemalt 2 nädala pikkune depressiooniepisood.
Funktsionaalsed piirangud – kas vastajal on raskusi nägemisega, isegi kui ta kannab prille (või läätsesid); raskusi kuulmisega, isegi kui ta kasutab kuulmisaparaati; raskusi kõndimise või trepist käimisega; raskusi asjade meelespidamise või keskendumisega; raskusi enesega toimetuleku või enesehooldusega — näiteks riidessepaneku või üle keha pesemisega; oma tavakeeles raskusi suhtlemisega — näiteks teistest arusaamisega või enda arusaadavaks tegemisega teistele (kõnelemisraskused, mitte keeleoskus). Viiendas laines (2013. a) küsimused puuduvad.
Füüsilist pingutust nõudev töö – kas vastaja nõustub väitega "Minu töö nõuab füüsilist pingutust." Arvestatud on ainult neid, kes töötavad.
Haiguste esinemissagedus – milliseid haigusi või terviseprobleeme vastajatel esineb.
Haridus – vastaja haridustase ISCED (International Standard Classification of Education) klassifikaatori järgi, 1.–3. tase.
Kasutatud ravimite arv – kas vastaja võtab vähemalt kord nädalas ravimeid mõne terviseprobleemi tõttu.
Kehamassi indeks (KMI) – kehakaal (kg) jagatud pikkuse (m) ruuduga. KMI hindamisel on aluseks skaala, mille väärtused tähistavad:
Keskmine vanus esmadepressiooni tekkimisel – kui vana oli vastaja oma esimese vähemalt kahe nädala pikkuse depressiooniperioodi ajal. 5. laines (2013. a) selle kohta ei küsitud.
Krooniliste haiguste arv – kui mitu pikaajalist haigust või terviseprobleemi esineb vastajal.
Krooniliste haiguste esinemine haigusrühma järgi – Haigusrühmad sisaldavad järgnevaid diagnoose:
Käesurve – dünamomeetriga mõõdeti nii parema kui vasaku käe haardetugevust, instrueerides vastajat suruma käepidet paari sekundi jooksul nii tugevasti kui ta suudab. Avaldatud on tugevama käe survetugevus. Välja on jäetud mõõtmised, kus ühe käe survetugevuse kahe mõõtmise tulemuse erinevus on üle 20 kg.
Leibkonna tüüp – kas tegu on ühe- või mitmeliikmelise leibkonnaga.
Leibkonnaliikmete arv – kas inimene on 1-, 2- või 3- ja enamaliikmelise leibkonna liige.
Leibkonna eluaseme tüüp – mis tüüpi majas vastaja elab. Valida oli võimalik järgnevate variantide vahel:
Leibkonna materiaalse toimetuleku enesehinnang – hinnang, kuidas leibkond tuleb toime mõeldes leibkonna kõigi sissetulekute peale ühes kuus.
Majanduslik aktiivsus – vastaja raporteeritud majanduslik aktiivsus vastamise hetkel. Töötav pensionär arvestatakse töötajate alla, kui ta määratleb end peamiselt töötavana. Pensionil olijate alla ei kuulu toitjakaotuspensioni ega töövõimetuspensioni saajad, kes ei saa pensioni töötatud aja eest. Kui töövõimetuspensioni saav inimene loeb end põhiliselt tööd tegevaks, on ta arvestatud töötavana. Ajutine töölt puudumine rasedus- ja sünnituspuhkuse, haiguse, vigastuse jt selliste põhjuste tõttu on arvestatud töötamiseks.
Piirkond – leibkonna elukoht NUTS3 jaotuse järgi. Vt klassifikaatorid
Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu – kas vastajal esineb kroonilisi või pikaajalisi terviseprobleeme, haigusi, puudeid või vaegusi, mis teevad talle muret pikema aja jooksul. Arvestatud on ka vaimse tervise probleeme.
Puude olemasolu – kas vastajal on praegu kehtiv, ametlikult määratud puude raskusaste ja kui, siis milline – kas keskmine, raske või sügav puue.
Põlisus – põlisrahvastikuna on määratletud Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis, ning eestlased. Neil juhtudel, kui puudusid andmed vanemate sünnikoha ja vastaja rahvuse kohta, on põlisrahvastikuks märgitud Eestis sündinud vastajad.
Rahulolu eluoluga – vastaja hinnang oma eluga rahulolule 10 palli skaalal, kus 0 tähendab, et vastaja ei ole üldse rahul, ning 10, et on täiesti rahul.
Rahvus – vastaja raporteeritud rahvus.
Raskused enesehoolduse ja majapidamistöödega – kas vastajal on tervise- või mäluprobleemide tõttu raskusi vähemalt ühe tegevusega. Enesehoolduse alla loetakse järgnevad tegevused: riietumine, ka kingade ja sokkide jalgapanemine; üle toa kõndimine; vannis või duši all käimine; söömine, ka toidu lõikamine; voodisse heitmine või voodist tõusmine; tualeti kasutamine, potile istumine ja ülestõusmine. Majapidamistööde alla loetakse järgnevad tegevused: kaardi kasutamine võõras kohas orienteerumiseks, sooja toidu valmistamine, toidukaupade ostmine, telefonikõnede tegemine, ravimite võtmine, tubaste või aiatööde tegemine, rahaasjade ajamine, arvete maksmine ja kulutuste jälgimine. Ei arvestata neid tegevusi, mis ilmselt tekitavad raskusi vähem kui kolm kuud.
Represseeritus – kas isik ise on olnud võimude poolt represseeritud. Represseerimise alla loetakse seda, et isik ei saanud omandada haridust, töötada oma kutsealal, evakueeriti sunniviisiliselt, küüditati, saadeti asumisele või viibis pikemaajaliselt vanglas.
Sotsiaalvõrgustik – vastaja nimetatud isikud, kellega ta viimase 12 kuu jooksul on kõige sagedamini arutanud enda jaoks olulisi asju. Sotsiaalvõrgustiku liikmete hulka võivad kuuluda nii pereliikmed, sõbrad, naabrid kui teised inimesed.
Sotsiaalvõrgustiku liikmetele abi andmine – kas isik on viimase 12 kuu jooksul osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes majapidamistöödes mõnele oma sotsiaalvõrgustiku liikmele.
Sotsiaalvõrgustiku liikmetelt abi saamine – kas mõni sotsiaalvõrgustiku liige on viimase 12 kuu jooksul isikule või tema abikaasale/elukaaslasele osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes kodutöödes.
Tervise enesehinnang – kas isik hindab oma tervislikku seisundit suurepäraseks, väga heaks, heaks, rahuldavaks või halvaks.
Tervisest tingitud piirangud – mil määral on mõni terviseprobleem piiranud vastajat tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad, viimase 6 kuu jooksul.
Tervisepiirang, mis takistab tasustatava töö tegemist – kas vastajal on terviseprobleeme või puudeid, mis piiravad (soovi korral) tasustatava töö tegemist.
Tõenäosus elada 10 aasta pärast – vastaja hinnang protsentides (1–100%), kui suure tõenäosusega ta elab ~10 aasta pärast. Vastaja vanusest sõltuvalt küsiti tõenäosust elada:
| Vanus vastamise hetkel | Vanus, mille kohta küsiti |
| alla 65 | 75 |
| 64–70 | 80 |
| 69–75 | 85 |
| 74–80 | 90 |
| 79–85 | 95 |
| 84–95 | 100 |
| 94–100 | 105 |
| 99–105 | 110 |
| üle 104 | 120 |
Töötamise lõpetanud enda halva tervise tõttu – need, kes lugesid töötamise lõpetamise või pensionile jäämise põhjuseks enda halva tervise ja need, kelle töö põhjustas haiguse või tervisepiirangu.
Vanus – vanus uuringu läbiviimise ajal.
Vitaalsuse indeks – koondnäitaja, mis põhineb kolme küsimuse vastustel:
Euroopa tervise, tööjätu ja vananemise uuring ehk SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) on üle-euroopaline vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav longituudne küsitlusuuring, mis keskendub individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja seda mõjutavate põhjuslike seoste uurimisele, ühelt poolt, ning teisalt on oluliseks allikaks nii olemasolevate poliitikameetmete seireks kui uute meetmete teaduspõhiseks algatamiseks.
Rahvusvaheliselt koordineerib SHARE uuringut Euroopa programmi Max Planc Society Munich Centre for the Economic of Aging (MEA). SHARE uuringu paneellained on toimunud alates 2004. aastast 2-aastase sammuga. SHARE uuringu metoodika on kujundatud võrreldavana USA samalaadse uuringuga HRS (Heatlh and Retirement Survey, küsitluslained alates 1992) ning Inglismaal 2002. a läbiviidava ELSA uuringuga (English Longitudinal Survey on Ageing), samuti osaleb programmis Iisrael.
Alates 4. küsitluslainest 2010. a on Eesti lülitunud SHARE uuringusse, mille teaduskoordinatsiooni veab Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud kaalutud andmed.
Andmeid ei avaldata, kui jaotusesse jääb 20 inimest või alla selle, mis vastab standardvea piirile.
SHARE 4. ja 5. laine kohta on avaldatud longituudsed näitajad, mis kajastavad muutust kahe laine vahepealsel ajal.
NUTS – Statistiliste territoriaalüksuste klassifikaator NUTS (nimi tuleneb prantsuse keelest: Nomenclature des Unités territoriales statistiques) on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil (NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi). NUTS 1 tasemest kõrgemal asub liikmesriikide n-ö riiklik tase. Rohkem infot Euroopa Komisjoni veebilehel.
Sakkeus, L., Leppik, L. (2016). Pilk hallile alale: SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Kogumiku veebiversioon
SHARE andmeid vanemaealiste 1) terviseseisundi, 2) longituudandmete, 3) tervise ja aktiivsuse näitajate ning 4) elamistingimuste, sotsiaalsete võrgustike ja hõive kohta leiab ka Statistikaameti andmebaasist.
Tiina Tambaum
TLÜ Eesti Demograafia Keskus
E-post: tiina.tambaum[ät]tlu.ee