Alkohoolsete jookide testostlemise uuring

Testostlemine – meetod, mis seisneb eelnevalt koolitatud ja instrueeritud testklientide kasutamises teenindussituatsioonide hindamisel.

Jaekaubandus – jaotus: väike pood / keskmise suurusega pood / suur pood / tankla / toitlustusasutus vastavalt sellele, kui paljude inimeste jaoks on kauplusekett antud piirkonnas ostukohaks. Üksikkauplused (ketti mittekuuluvad kauplused) on klassifitseeritud kõik väikekaupluste gruppi.

Alkoholi testostlemise uuringu eesmärk on välja selgitada, kui sageli müüakse 18–19-aastastele noortele alkoholi ilma vanust tõendavat dokumenti küsimata ning millist tüüpi müügikohtades (väikesed, suured, keskmised jaemüügikauplused, tanklad ning toitlustusettevõtted) ja millistes Eesti piirkondades seda sagedamini esineb.

Dokumenti küsimata ei ole võimalik tuvastada, kas noor on täisealine või mitte, seetõttu annab dokumendi küsimise osatähtsus aimu reaalselt 16- ja 17-aastastelt alkohoolsete jookide ostmisel dokumendi küsimise sageduse kohta.

Alkoholiseaduse ptk 3, § 46 ja § 47 sätestab alaealistel alkoholi tarvitamise ning täiskasvanutel neile alkoholi vahendamise keelu.

Tabelites esitatud andmed on kaalutud, sealhulgas põhitulemus. 2012. aasta andmed ei ole teiste aastatega üksüheselt võrreldavad, kuna sel aastal erines kange ja lahja alkoholi suhe järgnevatel aastatel tehtud ostlemisest. Kui teistel aastatel on olnud see 40/60, siis 2012. a oli 20/80.

Kaasatud asutuse tüübid testostlemise aastate kaupa: 2012 - jaekaubandus ja toitlustus; 2014 - jaekaubandus; 2016 - jaekaubandus; 2017 - toitlustus; 2019 - jaekaubandus ja toitlustus

2012. aasta alkohoolsete jookide kontrollostlemise uuring

2012. aasta uuring viidi läbi ajavahemikus 27.–30.06. ning 6.–7.07.2012, kui sooritati alkohoolsete jookide kontrollostud. Kontrolloste teostati üle Eesti kokku 250 kohas. Kontrolloste viisid läbi 18–19-aastased kuus noort, kelle valikul lähtuti rahvusvahelisest metoodikast, mida kasutatakse kõige sagedamini vanuse hindamisel – hindaja peab hinnatava isiku pilti nähes pakkuma, kui vana inimesega on tegemist. Kõige nooremaks hinnatud kuus noort valiti testostlejateks. Uuringut rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Suurem haldusvõimekus" programmi „Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine" vahenditest. Uuringu viisid läbi TNS Emor ja Tervise Arengu Instituut.

Testostlejate valiku aluseks on rahvusvaheline metoodika, mida kasutatakse kõige sagedamini vanuse hindamisel – hindaja peab hinnatava isiku pilti nähes pakkuma, kui vana inimesega on tegemist (Burt, Perrett 1995; George, Hole 2000; Sörqvist, Eriksson 2007). Antud uuringus koosnes hindajate rühm kahekümnest isikust vanuses 21–64, kes olid hindamise hetkel kehtiva töölepinguga poemüüjad ja baari/kohvikuteenindajad. Hinnatavate potentsiaalsete testostlejate gruppi kuulus 32 noort vanuses 17–29 aastat, sh 16 poissi ja 16 tüdrukut. Nende seast valiti 6 noort (3 tüdrukut ja 3 poissi), keda hindajate rühm pidas kõige nooremaks.

Kontrollostude jaemüügikohtade valim koostati alkoholimüügilubade registri baasil. Registrist võeti väljavõte seisuga 19.01.2012, mis sisaldas 5718 müügiluba. Müügiload on väljastatud igale konkreetsele müügikohale ning on seetõttu parim võimalik infoallikas ametlikult alkoholi müüvate ettevõtjate ning asukohtade kohta. Vastavalt tegevuskoha aadressile, tegevuskoha määrangule ja tegevusloa omanikule jagati müügilubade registrisse kuuluvad üksused valimis järgnevalt:

1. Maakondade alusel regioonideks: Tallinn, Põhja-Eesti (Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa), Lääne-Eesti (Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa), Tartu piirkond (Jõgevamaa, Tartumaa), Lõuna-Eesti (Põlvamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa) ja Virumaa (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa).
2. Aadresside alusel asula tüüpideks: Tallinn, muu linnaline asula ja maa-asula.
3. Müügikoha kirjelduse ja tegevuskoha määrangu alusel ostukoha tüüpideks: kauplus/ostukoht, tankla või tanklapood, toitlustusasutus või kohvik/baar ja uuringusse mittesobiv ostukoht.

Kauplused/ostukohad omakorda on jagatud TNS Emor 2011 jaeturu uuringute tulemuste alusel suurteks, keskmisteks ning väikesteks ostukohtadeks, vastavalt sellele, kui paljude inimeste jaoks on kauplusekett antud piirkonnas ostukohaks. Üksikkauplused (ketti mittekuuluvad kauplused) on klassifitseeritud kõik väikekaupluste gruppi.

Uuringu koguvalim 250 testostuga moodustus viie alakihi 50 ostust. Kihtide sees jagunesid intervjuud regioonide ja asula tüüpide suhtes proportsionaalselt kihi sees olevale tegelikule jaotusele. Planeeritud ja tegeliku valimi arvud on toodud järgnevas tabelis.

Juhul kui tegelik arv erines planeeritust, on tegelik arv märgitud tabelis paksus kirjas ja sulgudes.

Tabel 1. 2012. a uuringu valim*

	Müügiload	Väike pood	Keskmine pood	Suur pood	Tankla	Toitlustus- asutus	Mittesobiv asutus	Kokku
Regioon	Tallinn	11	20	7	8	20	0	66
	Põhja-Eesti	9	6	6	10	5	0	36
	Lääne-Eesti	8	7 (8)	7 (6)	8	9	0	39
	Tartu piirkond	6	6	8	7	5	0	32
	Lõuna-Eesti	7	6	10	10	5	0	38
	Virumaa	9	5	12	7	6	0	39
Asula tüüp	Pealinn	11	20	7	8	20	0	66
	Muu linn	17	16 (17)	36 (35)	18 (19)	19	0	106 (107)
	Maa-asula	22	14	7	24 (23)	11	0	78 (77)
Kokku		50	50 (51)	50 (49)	50	50	0	250

Ostlemisel lähtusid testostlejad põhimõttest, et iga noormees ostab kas õlu või viina ja mahla ning iga tüdruk siidrit või viina ja mahla. Proportsionaalselt moodustasid lahjade jookide (õlu ja siider) ostud kõikidest ostudest 80%. Alkohoolsetele jookidele kanguse osas kriteeriume ette ei antud.

Iga kontrollostu kohta täitsid ostlejad vaatluspäeviku, mis sisaldas järgnevat infot: ostetava alkoholi kirjeldus (tüüp, bränd ja kogus), ostu sooritaja sugu ja tema ostlejakood, kaupluse tunnused vastavalt valimi kirjeldusele (maakond, tüüp), kaupluse kood valimi baasist, ostu sooritamise päev, kellaaeg ning ostu sooritamisel ka ostutšeki number, järjekorra olemasolu (alates üks inimene), isikut tõendava dokumendi ja vanuse küsimine, silmsideme tekkimine müüja ja ostja vahel, müüja sugu ning hinnanguline vanus ja vestlus müüja ning ostja vahel (vabad kommentaarid).

Tervise Arengu Instituut. Alkohoolsete jookide testostlemise uuringu lühikokkuvõtte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020

Trummal A, Vilms T. Alkohoolsete jookide testostlemine. 2019. a uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020

Kaal E, Tael M. Alkoholiseadusega alaealisele ja joobes isiku alkoholitarbimise tõkestamiseks seatud piirangute järgimine ning seda takistavad tegurid. Alkoholi tele- ja internetireklaam ning noored. Tallinn: TNS Emor, Tervise Arengu Instituut; 2012.

Tael M. Alkohoolsete jookide testostlemise pilooturing [Pilot study on alcohol purchase by youngsters]. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2011.

Triin Vilms

Tervise ja heaolu edendamise keskus

Tervise Arengu Instituut

E-post: Triin.Vilms[ät]tai.ee