Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest, mis ei ole üheselt seotud inimese emakeelega. Kuni 2005. aastani oli rahvus määratud emakeele järgi.

Raviteenus (= tervishoiuteenus) – tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiutöötaja – tervishoiuteenust osutavad eriharidusega töötajad (arstid, hambaarstid, õendustöötajad ja muud tervisevaldkonna spetsialistid ning abispetsialistid).

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ eesmärk on saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, Eestis pakutavale arstiabile ning teistele tervishoiuga seotud valdkondadele. Uuring on suunatud Eesti elanikkonnale vanuses 15–74 eluaastat.

Uuringut viiakse terves riigis läbi igal aastal Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Tegemist on avaliku arvamuse küsitlusega, mis viidi läbi kuni 2013. aastani suulise intervjuu vormis ja paberkandja abil ning alates 2014. aastast kombineerides veebi- ja telefoniküsitluse ehk CATI (Computer Assisted Telephone Interview) ja CAWI (Computer Aided Web Interview) meetodit. Uuringu vastajate arv on umbes 1500 isikut. Intervjuud toimuvad eesti ja vene keeles. Alates 2009. aastast kasutatakse vastajate valikuks proportsionaalset juhuvalimi meetodit. Varasemalt kasutati omnibus meetodit koos lisa-juhuvalimiga. Saadud tulemid kaalutakse sotsiaaldemograafilistele tunnustele tuginedes läbi rahvastikustatistika andmetega.

Kuna erinevatel andmekogumise meetoditel, valimi moodustamisel ja andmete kaalumisel on oma mõju uuringu tulemustele, tuleb otseste võrdluste tegemisel olla ettevaatlik.

Uuringu küsimused ja nende muutused ajas

Elanike hinnang oma tervislikule seisundile – Enne 2006. aastat oli küsimus „Kuidas Te hindate oma tervislikku seisundit, kas see on ...?“. Alates 2006. aastast on küsimus olnud „Kuidas Te hindate oma üldist terviseseisundit, kas see on ...?“.

Aastate 2002–2004 vastusevariante on kohandatud teiste aastatega: 'üldiselt hea' = 'pigem hea' ja 'üldiselt halb' = 'pigem halb'. Aasta 2010 ja 2011 vastusevarianti on kohandatud teiste aastatega: 'raske öelda' = 'ei oska öelda'.

Arvestatud on kõiki küsitluses osalenuid.

Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu – Alates 2011. aastast on küsitud: „Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem? Pikaajaliseks haiguseks loeme haigust, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab 6 kuud või kauem.“ Aastatel 2005–2010 küsiti „ Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem, mis on piiranud Teie igapäevategevusi? (Pikaajaliseks haiguseks loeme haigust, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab 6 kuud või kauem)“. Aastani 2005 oli küsimus „Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem? (Pikaajaliseks haiguseks loeme haigust, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab 6 kuud või kauem)“.

Alates 2010. aastast on vastusevariante kohandatud teiste aastatega: 'ei' ja 'raske öelda' = 'ei'.

Arvestatud on kõiki küsimustele vastanuid (mittevastanud on välja jäetud).

Patsientide rahulolu arsti, tervishoiutöötaja või teenusega – Kuni aastani 2005 küsiti: „Kuidas jäite rahule perearstiga/ eriarstiga/hambaarstiga/pereõega? (mitme külastuse puhul hinnake palun kõige viimast külastuskorda)“. Aastatel 2006–2008 on küsitud: Mõeldes oma viimasele külastuskorrale, siis kas Te jäite perearstiga/eriarstiga/hambaarstiga/pereõega…?“. Ning alates 2009. aastast on küsitud: „Mõeldes oma viimasele külastuskorrale, siis kuivõrd rahule Te perearstiga/pereõega jäite?“ muude küsimuste sonastus (eriarst, hambaarst) jäi samaks, mis oli aastatel 2006–2008.

Kuni 2005 aastani küsiti: „Kuidas jäite rahule Teie teenindamisega haigekassas, kas olete sellega…“. Aastatel 2006–2010 on küsitud: „Kas Te jäite suhtlemisega Haigekassas …?“. Alates 2011. aastast on küsitud „Kuivõrd rahule Te jäite suhtlemisega Haigekassas?“.

Vastava arsti või tervishoiutöötaja juures käinute või teenust kasutanute osas on arvestatud viimasel 12 kuul vastavat teenust kasutanute vastuseid. Rahulolu pereõega on aastate 2005–2007 kohta esitatud viimasel 12 kuul perearsti juures käinute kohta ning alates 2008. aastast samuti vaid viimasel 12 kuul pereõe juures käinute kohta.

Kuni aastani 2004 küsiti: „Kuidas Te raviga HAIGLAS rahule jäite? (Mitme külastuse puhul hinnake palun kõige viimast külastuskorda)“. 2005. aastal on küsitud „Kuidas Te haiglasviibimisega tervikuna rahule jäite?“. Aastatel 2006–2010 on küsitud „Mõeldes oma viimasele haiglas viibimisele, siis kas Te jäite sellega…?“. Alates 2011. aastast on küsitud „Mõeldes oma viimasele haiglas viibimisele, siis kuivõrd rahule Te sellega jäite?“.

Aastani 2010 küsiti: „Kuidas Te häirekeskuse numbril 112 vastanud operaatoriga rahul jäite?“. Alates 2011. aastast on küsitud „Kuivõrd rahule Te jäite häirekeskuse numbril 112 vastanud operaatoriga?“.

Aastani 2007 küsiti: „Kuidas Te kiirabibrigaadiga rahule jäite?“. Aastatel 2008–2010 on küsitud „Kuidas Te kiirabibrigaadi tegevusega rahule jäite?“. Alates 2011. aastast on küsitud „Kuivõrd Te kiirabibrigaadi tegevusega rahule jäite?“.

Rahulolu haigla, häirekeskuse operaatoriga ja kiirabibrigaadiga on esitatud viimasel 24 kuul kiirabi kutsunute, häirekeskuse operaatoriga kokku puutunute või haiglat külastanute osas. Rahulolu haiglaraviga on 2002.–2004. aastal esitatud viimasel 12 kuul haiglas viibinud isikute kohta.

2001. ja 2010.-2011. aasta vastustevariante on kohandatud teiste aastatega, 2010. ja 2011. aasta vastustevariante: 'raske öelda / ei mäleta' = 'ei oska öelda' ja 2001: 'pigem rahul' = 'üldiselt rahul', 'pigem pole rahul' = 'üldiselt ei jäänud rahule' ning 'üldse pole rahul = 'üldse ei jäänud rahule'. Rahulolu pereõega sisaldab 'ei oska öelda' all ka vastuse varianti 'ei tea, kes on pereõde'.

Arvestatud on kõiki küsimustele vastanuid (mittevastanud on jäetud välja).

Hinnang arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile ning tervishoiu korraldusele – Alates 2009. aastast on küsitud: „Milline on Teie arvates praegu arstiabi kvaliteet/kättesaadavus Eestis?
2005.–2008. aastal on küsitud: „Milline on Teie arvates praegu arstiabi kvaliteet/kättesaadavus Eestis, kas…“
2004. aastal on küsitud: „Milline on Teie arvates praegune riikliku arstiabi kättesaadavus/kvaliteedi tase Eestis – kas…“
2003. aastal on küsitud: „Milline on Teie arvates praeguse riikliku arstiabi kvaliteedi tase Eestis – kas arstiabi kvaliteet/kättesaadavus on…?“
2002. aastal on küsitud: „Milline on Teie arvates praegune riikliku arstiabi kvaliteedi tase Eestis – kas… arstiabi kättesaadavus/kvaliteet on… ?“
Aastani 2001 küsiti: „Milline on Teie arvates üldse praegune tervishoiu tase Eestis? Arstiabi kättesaadavus/arstiabi kvaliteet“.

Alates 2009. aastast on küsitud: „Milline on Teie arvates tervishoiu korraldus Eestis?“. Aastani 2008 on küsitud: „Milline on teie arvates tervishoiu korraldus Eestis, kas …“.

2010. ja 2011. aasta vastusevarianti on kohandatud varasemate aastatega: raske öelda = ei oska öelda.

Arvestatud on kõiki küsimustele vastanuid (mittevastanud on jäetud välja).

Rahulolu perearsti süsteemiga, mis võimaldab mistahes probleemiga pöörduda perearsti poole – Alates 2011. aastast on küsitud: „Kuivõrd Te olete rahul perearstisüsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole?“. 2010. aastal on küsitud: „Kuivõrd Te olete rahul perearsti süsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole? Kas Te olete sellega …“. 2009. aastal on küsitud: „Kuivõrd Te olete rahul perearsti süsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole?“. 2004.–2008. aastal on küsitud: „Kuivõrd olete rahul perearsti süsteemiga, mis võimaldab mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole. Kas…“. 2003. aastal on küsitud: „Kuivõrd olete rahul sellega, et saate mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole? (Siin küsitakse rahulolu perearsti süsteemiga)“. Aastani 2002 on küsitud: „Kuivõrd olete rahul, et saate mistahes terviseprobleemiga pöörduda perearsti poole? (Siin küsitakse rahulolu perearsti süsteemiga)“.

2010. ja 2011. aasta vastusevarianti on kohandatud varasemate aastatega: raske öelda = ei oska öelda.

Arvestatud on kõiki küsimustele vastanuid (mittevastanud on jäetud välja).

Rahulolu riikliku ravikindlustuse poolt tasutavate raviteenuste valikuga – „ Alates 2005. aastast on küsitud: „Kuivõrd Te olete rahul ravikindlustuse poolt tasutavate raviteenuste valikuga? Kas…“. 2004. aastal on küsitud: „Kuivõrd Te olete rahul riikliku ravikindlustuse poolt tasutavate raviteenuste valikuga? Kas…“. Aastani 2003 on küsitud: „Kas Te olete rahul riikliku ravikindlustuse poolt tasutavate raviteenuste valikuga?“.

Arvestatud on kõiki küsimustele vastanuid (mittevastanud on jäetud välja).

Iga aastased raportid uuringute kohta avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa veebilehel.

Küsitlusankeedid asuvad uuringu raportite lisas.

Kristina Köhler

Analüüsi ja statistika osakond, Sotsiaalministeerium

Tel: +372 626 9119

E-post: Kristina.Kohler[at]sm.ee