Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring

Kehaline aktiivsus – igasugune tegevus, mis kiirendab südame tööd ning paneb mõneks ajaks hingeldama. Kehalise tegevuse hulka võib lugeda sportimist, kehalise kasvatuse tunde koolis, sõpradega mängimist või kooli kõndimist. Kehalise tegevuse näideteks on ka jooksmine, kiirkõnd, rula- ja rattasõit, tantsimine, uisutamine, ujumine, jalgpalli või korvpalli mängimine.

Kehamassiindeks – arvutatakse valemi alusel: KMI = kehakaal (kg) / pikkus (m)². Ülekaalu hindamisel kasutatakse rahvusvahelisi ealisi/soolisi KMI kriteeriumeid (Cole jt 2012). Rasvunuid käsitletakse ülekaaluliste osana. Allikas: Cole TJ, Lobstein T. Extended international (IOTF) body mass index cut-offs for thinness, overweight and obesity. Pediatric obesity 2012; 7(4):284–294.

Majanduslik olukord – Hindamise aluseks on leppeline punktiskoor, mis arvutatakse lapse poolt kirjapandud perekonna omandi suurust (autode, arvutite, ühiste puhkusereiside arv perekonnas, oma toa olemasolu, 2013/2014. aasta uuringus lisati veel kaks tunnust – vannitubade/duširuumide arv kodus ja nõudepesumasina olemasolu, kuna aja jooksul on tekkinud vajadus jõukuse parameetrite täiendamiseks). Skoori väärtused varieeruvad vahemikus 0–9 (alates 2013/2014 0–13). Majanduslik olukord on halb: skoor 0–3 (alates 2013/2014 0–6); keskmine: skoor 4–5 (alates 2013/2014 7–9); hea: skoor 6–9 (alates 2013/2014 10–13).

Piirkond – elupiirkond; 15 maakonda on rühmitatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni alusel (NUTS) viieks administratiivseks piirkonnaks:

• Rapla- ja Harjumaa (koos Tallinnaga)
• Ida- ja Lääne-Virumaa
• Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa
• Järva-, Viljandi- ja Pärnumaa
• Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa

Uneaeg koolipäevadel arvutati välja vastajate magamamineku ja ärkamise kellaaegade põhjal. Soovitatav uneaeg 11-aastastel on 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi.

Vanuserühma määratlemisel lähtutakse 5., 7. või 9. klassi kuuluvusest. Enamik õpilasi nendes klassides on vastavalt vanusevahemikus 11...12, 13...14, või 15...16-aastased. Uuringusse tuleb haarata aga ka õpilasi, kes on klassikursust kordama jäänud. Nõutav on, et 90% õpilastest peavad olema ±6 kuud vanuserühma keskmisest vanusest, ülejäänud 10% aga mitte rohkem kui 12 kuud keskmisest vanusest. Määratlus 11-, 13- või 15-aastaste vanuserühm on mõnevõrra tinglik, sest puhastamisel jäetakse faili sisse ka teatud osa 12-, 14- ja 16-aastaseid õpilasi.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children; HBSC study) on Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalkomitee egiidi all läbiviidav rahvusvaheline uuring. Eesti liitus uuringuga 1993/1994. õppeaastal ja on seni läbi viinud kaheksa uuringut.

Uuringu põhieesmärk on koguda objektiivset üleriigilist teavet noorukite tervisekäitumisest, tervisest ja heaolust seoses nende sotsiaalse taustaga ja süvendada teadmisi tervisekäitumise mudelite kujunemisest.

Uuringu sihtrühmaks on 11-, 13- ja 15-aastased noorukid ehk siis Eestis vastavalt üldhariduskoolide 5., 7. ja 9. klasside õpilased. Kuna uuring viiakse ühesuguse metoodikaga läbi iga nelja aasta tagant, võimaldavad saadud tulemused jälgida muutusi noorsoo tervises, terviseriskides ja sotsiaalses keskkonnas läbi aastate.

Valimi üldkogumiks on Eesti Vabariigi üldhariduskoolide 5., 7. ja 9. klasside õpilased, valimi moodustamisel oli aluseks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS). HBSC uuringus on vastanute nõutav arv igas vanusegrupis 1550 õpilast, millest lubatud erinevus on ±3%.

Õpilased täitsid küsimustiku klassiruumis ühe koolitunni vältel. Väljastpoolt kooli tulnud küsitleja selgitas õpilastele, kuidas ankeeti täita ja viibis vastamise ajal klassis. Puudujad jäid uuringust välja. Täidetud küsimustikud suleti õpilaste juuresolekul ümbrikutesse, õpetajal ei olnud võimalust neid lugeda. 2017/2018. aastal täitsid ligikaudu 20% õpilastest küsimustiku veebis ja 80% paberkandjal, varasemate uuringute andmed koguti ainult paberkandjal. Alates 2021/2022. aastast toimub uuring täielikult veebipõhiselt.

Tabelites on esitatud kõikide aastate puhul kaalumata andmed. (Tervise Arengu Instituudis on olemas kaalutud andmed vaid 2005/2006. aasta uuringule järgnevate tunnuste kaupa: sugu, vanus, õppekeel, elukoht maakonna tasandil ning linn/maa. Andmete kaalumiseks kasutati Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmeid.)

Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. Raport pdf-failina

TAI. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2018 ja 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. Flaier pdf-failina

Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Raport pdf-failina

Oja L, Piksööt J, Rahno J. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2017/2018. õppeaasta. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Raport pdf-failina

Liiv K, Aasvee K, Oja L, Härm T, Streimann K, Eha M. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2013/2014. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Raport pdf-failina

Aasvee K, Rahno J. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2013/2014. õppeaasta. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. Raport pdf-failina

Aasvee K, Eha M, Härm T, Liiv K, Oja L, Tael M. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2012. Raport pdf-failina

Aasvee K, Minossenko A. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2009/2010. õppeaasta. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2011. Raport pdf-failina

Aasvee K, Maser M. Ülevaade Eestis 2001/2002. ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal. Eesti Arst 88:390-401; 2009. Artikkel pdf-failina

Aasvee K, Streimann K, Karelson K, Oja L, Trummal A. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2009. Raport pdf-failina

Aasvee K, Poolakese A, Minossenko A, Kurbatova A. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2005/2006 õppeaasta. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2007. Raport pdf-failina

Maser M. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002 aasta uuring. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2004. Raport pdf-failina

Rahvusvaheline HBSC uuringu veebileht https://hbsc.org/

HBSC uuringu info Tervise Arengu Instituudi veebilehel

Leila Oja

Tervise Arengu Instituut

E-post: Leila.Oja[ät]tai.ee

Uuendatud: 10.03.2023