Eesti Terviseuuring

Aktiivne liikumine – intensiivne kehaline tegevus nagu tervisejooks, pallimängud, ujumine ja uisutamine, ka raskem aiatöö.

Alkoholi annus – võrdub 10 g absoluutse alkoholiga. 1 alkoholi annus võrdub 1 pudeli lahja õllega (0,5 l), klaasi veiniga (100 g) või pitsi kange alkoholiga (30 g).

Asulatüüp – linnaasulaks nimetatakse haldusüksust, mille asustustihedus on üle 100 elaniku km² kohta. Väiksema asustustihedusega haldusüksust on loetud maa-asulaks.

Depressioon – emotsionaalne seisund, mille põhitunnused on meeleolu langus, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressiooni sümptomite (kurvameelsus, huvi kadumine, alaväärsustunne, enesesüüdistused, korduvad surma- või enesetapumõtted, üksildustunne, lootusetus tuleviku suhtes, võimetus rõõmu tunda) esinemise sageduse järgi on vastajad jaotatud olulise depressiooniga ja olulise depressioonita rühmadeks. Vt Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) kohta lisainfot siit.

Elukoht/piirkond – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3.

Emotsionaalne distress – seisund, mida iseloomustavad korraga mitu inimest häirivat negatiivset emotsiooni, eriti pinge, ärevus, meeleolu langus, millele lisanduvad sageli asteenia (jõuetus) ja unehäired. Emotsionaalse distressi esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal, mille koostamisel on aluseks olnud psüühikahäirete rahvusvahelistes klassifikatsioonides esitatud depressiooni ja ärevushäirete diagnostilised kriteeriumid.

Enesehinnanguline tervis / tervise enesehinnang – inimese enda hinnang oma terviseseisundile, nt vastus küsimusele “Milline on Teie tervis üldiselt?“.

Funktsionaalsed piirangud – keha funktsioonide, nagu kuulmine, nägemine, liikumine, piirangud igapäeva tegevustes.

Haridus(tase) – küsitlusajaks lõpetatud kõrgeim haridustase. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nende õppimisaastate arv on keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, õppimisaastate arv on neil keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Igapäevategevuste piiratus – tervisest tingitud pikaajaliste (kestnud rohkem kui 6 kuud) piirangute esinemine ja nende tugevus. Raskused tegevustega, mida inimesed igapäevaselt teevad (töö, õpingud, kodutoimingud, enese eest hoolitsemine, suhtlemine või vaba aja veetmine). Oluliste piirangute puhul on tegutsemine seotud suurte raskustega ja need inimesed vajavad toimetulekuks igapäevaselt teiste inimeste abi. Mitteoluliste piirangute puhul tullakse toime mõningate raskustega ja ei vajata abi igapäevaselt.

Kehamassiindeks (KMI) – kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse (meetrites) ruuduga. Rasedatel paluti kirja panna raseduseelne kaal. KMI hindamisel võeti aluseks skaala, mille väärtused tähistavad:

• KMI < 18,5 alakaal
• KMI 18,5–24,9 normaalkaal
• KMI 25,0–29,9 ülekaal
• KMI ≥ 30 rasvumine

Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonna liige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.

Majanduslik aktiivsus/staatus – majanduslikult aktiivsed on kõik, kes osalevad tööturul või on kaitseväes, samuti töötavad vanaduspensionärid. Majanduslikult mitteaktiivseteks loetakse töötud, mittetöötavad pensionärid, üliõpilased, kodused ja töövõimetuspensionärid.

Pidevat hooldust vajav isik – isik, kes ei tule oma terviseseisundi tõttu iseseisvalt toime igapäevaelu toimingutega nagu poeskäimine, toiduvalmistamine või enese eest hoolitsemine, ja kes vajab seetõttu kõrvalabi. Välja arvatud väikelaste hooldamine.

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest ja ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.

Ravikindlustuse olemasolu – Eesti Haigekassa andmed vastanute ravikindlustuse kohta aasta lõpu seisuga.

Regulaarne suitsetamine – igapäevane (praktiliselt iga päev) suitsetamine, mis on kestnud vähemalt ühe järjestikuse aasta.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal suhtelise vaesuse piiriks 222,35 eurot (3479 krooni) ja 2019. aastal 611,4 eurot kuus.

Vähemalt ühe toimetulekupiirangu esinemine – raskused vähemalt ühe enese eest hoolitsemise või majapidamistööde tegevuse puhul.

Vigastus/mürgistus – traumad, mis on tekkinud kas õnnetuse või sihiliku tegevuse tagajärjel.

Esindusliku valimiga regulaarselt toimuv Eesti terviseuuring (ETeU) annab teadmisi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise ja toimetuleku kohta. Küsitletakse 15-aastaseid ja vanemaid Eesti elanikke. Uuringu valim ja korraldus on kirjeldatud vastava aasta metoodika ülevaates.

Esimene Eesti terviseuuring toimus 1996/1997. aastal, järgmised aastatel 2006, 2014 ja 2019. Uus uuringulaine tuleb aastal 2025.

ETeU eesmärk on hinnata Eesti rahvastiku terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid, tervisest tingitud piiranguid, abivajadust, tervishoiuteenuste kasutamist ning võrrelda toimunud muutusi eelmiste uuringute tulemustega. Andmed pakuvad võimalust suunata teaduspõhiselt tervisepoliitikat. Käsitletakse järgmisi teemasid:

1. Leibkonna ja leibkonnaliikmete üldandmed
2. Terviseseisund
3. Õnnetusjuhtumid ja vigastused
4. Vaimne tervis
5. Emotsionaalne enesetunne
6. Kehalised ja meeleelundkonnaga seotud funktsionaalsed piirangud
7. Enese eest hoolitsemine
8. Majapidamistööd
9. Ennetavad tegevused
10. Seksuaalkäitumine
11. Õpingud ja töö
12. Elukoht
13. Lapsepõlvekodu
14. Sotsiaalne tugi
15. Ambulatoorse abi kasutamine
16. Haiglaravi ja päevaravi kasutamine
17. Ravimite kasutamine
18. Suitsetamine, alkoholi tarbimine
19. Narkootikumide tarvitamine
20. Kaal, kasv ja kehaline aktiivsus, toitumisharjumused
21. Hoiakud

2014. ja 2019. aasta uuringu ankeedi andmestike juurde on lingitud administratiivsetest allikatest lingitud registritunnused. Lingitud tunnuste teave on vastava aasta uuringu metoodika ülevaates.

ETeU küsimustikud on avaldatud TAI veebilehel: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud/eesti-terviseuuring.

Tulemuste põhjal saab võrrelda Eesti inimeste tervist teiste Euroopa riikidega, sest uuring on osa Euroopa terviseuuringust ( European Health Interview Survey, EHIS). ETeU2019 oli Euroopa terviseuuringu kolmanda laine uuring.

Statistikaamet viis ETeU2019 küsitluse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2018/255 toodud täpsusenõuetele. Lisaks määruse nõuetele lähtuti uuringu läbiviimisel metoodilisest juhendmaterjalist, mis oli selle tarbeks välja töötatud Eurostati ja riikide esindajate koostöös:

• Euroopa terviseuuringu käsiraamat (European Health Interview Survey (EHIS wave 3) Methodological manual), mis sisaldas metoodilisi ja praktilisi juhiseid valimi moodustamiseks, uuringu läbiviimiseks ja standardküsimustikku koos küsimuste kontseptuaalsete juhistega;
• Mikroandmete valideerimisreeglid ja Eurostatile edastamise juhised;
• Eurostatile edastatava kvaliteediraporti koostamise nõuded;
• Indikaatorite käsiraamat avaldatavate näitajate kohta.

Euroopa Terviseuuringu teave ja metoodika kirjeldus on kättesaadav Eurostati veebilehel.

Andmetabelites tähistab kood ".." mitteavaldamist – kui vastanute arv vastavas rühmas on väiksem kui 15, siis tulemust ei avaldata.

Ruuge R, Sokurova D. Eesti Terviseuuring 2019. Metoodika ülevaade. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. (.pdf)

Ruuge R, Matsi A, Oja L. Eesti Terviseuuring 2014. Metoodikaülevaade. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. (.pdf)

Selart A. Tervise enesehinnang ja pikaajalise haiguse esinemine Eesti Terviseuuring 2014 ja 2006 andmetel. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. (.pdf)

Matsi A, Oja L. Eesti Terviseuuring 2006. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2009. (.pdf)

Oja L, Matsi A, Leinsalu M. Eesti Terviseuuring 2006. Metodoloogiaülevaade / Estonian Health Interview Survey 2006. Methodological Report. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2008. (.pdf)

Leinsalu M, Grintšak M, Noorkõiv R, Silver B. Eesti terviseuuring. Metodoloogiaülevaade / Estonian Health Interview Survey. Methodological Report. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, 1998. Raport kättesaadav siit

Eesti Terviseuuring 2006, 2014 ja 2019 lisainfo ja ankeedid

2014. ja 2019. aasta Eesti Terviseuuring

Tervise Arengu Instituudis

Mare Ruuge Mare.Ruuge[ät]tai.ee

Statistikaametis

Karina Valma Karina.Valma[ät]stat.ee

Teaduslikel eesmärkidel 2014. ja 2019. aasta Eesti Terviseuuringu andmete kasutamiseks palume pöörduda Statistikaametisse,
lisainfo: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil

2006. aasta Eesti Terviseuuring

Tervise Arengu Instituut

Leila Oja Leila.Oja[ät]tai.ee

Uuendatud: 16.05.2024