| Mõisted | Metoodika | Visualiseeritud andmed | Klassifikaatorid ja loendid | Väljaanded | Kontakt |
Jooksevhind – kaupade ja teenuste hind arvestusperioodil.
Püsivhind – kauba või teenuse hind baasaasta keskmistes hindades, kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind.
Rahastamisallikad tervishoiukuludes (FS) näitavad tervishoiu tulude kogumist rahastamismudelite tarbeks.
Rahastamismudel tervishoiukuludes (HF) näitab tervishoiukaupade ja -teenuste lõpptarbimise rahastamist ja keskendub ressursside jaotamisele. Vastab küsimusele, millise rahastamiskorralduse kaudu on inimestel juurdepääs tervishoiuteenustele.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigi elanike, ettevõtete ja asutuste poolt loodud majanduslik väärtus.
Tervishoiu jooksevkulud – aruandeaasta kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele. Tervishoiu jooksevkuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega riigi tervishoiutöötajate koolitustellimuse kulusid, samuti investeeringuid põhivarasse.
Tervishoiukulud – rahvusvahelisel metoodikal SHA 2011 põhinev riigi tervishoiukulude arvestus.
Tervishoiuteenus tervishoiukuludes (HC) näitab tervishoiukaupade ja -teenuste tarbimist nende kasutamise eesmärgi järgi. Esimese taseme rühmad jaotavad tarbimist vastavalt teenusekasutaja vajaduse tüübile: aktiivravi, taastusravi, pikaajaline hooldus, tugiteenused, meditsiinitooted, ennetus, administreerimine.
Tervishoiuteenuse pakkuja/osutaja tervishoiukuludes (HP) – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine.
Tervishoiukulude andmed annavad ülevaate tervishoiu finantseerimisest ja rahavoogude liikumisest ning võimaldavad hinnata erinevate finantseerimisallikate efektiivsust poliitiliste prioriteetide seadmisel ja otsuste tegemisel.
Tervishoiukulude arvestamiseks kasutatakse OECD-Eurostat-WHO ühist metoodikat SHA 2011 (A System of Health Accounts 2011 – Tervishoiu Arvepidamine 2011. a versioon). Metoodika järgi on tervishoiukuludesse arvestatud tervishoiu tegevused nagu aktiivravi-, taastusravi-, õendusabi-, tervishoiu tugiteenused, kulutused meditsiinitoodetele, ennetusele ja tervishoiusüsteemi administreerimisele. Samas ei sisalda tervishoiu jooksevkulud kapitalikulusid, kulutusi tervishoiualasele uurimis- ja arendustööle, keskkonnatervisele ja teistele teenustele, mille põhitegevus ei ole tervise parandamine. Kapitalikulud on avaldatud eraldi tabelis (KK07). Andmetes ei kajastu välismaalastele osutatud tervishoiuteenuste ja välismaalaste poolt ostetud meditsiinitoodete kulud.
Tervishoiukulude arvestuse aluseks olevad andmed pärinevad peamiselt administratiivsetest allikatest. Andmeallikateks on riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise aastaaruanne, ministeeriumite haldusala tervishoiukulutuste, Tervisekassa ja kindlustusseltside kulutuste andmed. Sotsiaalministeeriumist saadakse informatsiooni välisabi projektide, hasartmängumaksust Rahandusministeeriumi kaudu finantseeritavate projektide ning hoolekandeasutuste tervishoiukulutuste osas. Leibkondade tervishoiukulude aluseks on Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutav tervishoiuteenuse osutajate majandustegevuse ja teenuseosutamise tervishoiustatistika aruanded.
Tervishoiukulude arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta.
Pikaajalise hoolduse kulud alates 2003. aastast on ühtlustatud. Alates 2003. aastast sisalduvad pikaajalises õendus- ja hooldusabis (HC.3) järgmised sotsiaalhoolekande teenuste kulutused: igapäevaelu toetamine suure toetus- ja hooldusvajadustega inimestele, täisealiste päevahoid, raske ja sügava puudega laste lastehoid alajaotuses HC.3.2; puudega isiku hooldajatoetus ja isiklik abistaja alajaotuses HC.3.4. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kuludesse (HC.3.1) on arvestatud teenusesaajate kõik ööpäevaringsete teenuste kulud lähtudes eeldusest, et nende teenuste kasutajad on pikaajalisest hooldusest sõltuvad. (Enne 2023. a aprilli avaldatud 2003–2014 tervishoiukuludes oli vähem sotsiaalhoolekande pikaajalise hoolduse teenuseid – ainult ööpäevaringsete teenuste kulud (HC.3.1) ilma majutuskuludeta.)
International Classification for Health Accounts (ICHA), versioon 2011 on
tervishoiukulude arvestuses kasutatavate loendite süsteem tervishoiukulude liigitamiseks
Lisaks vaadatakse tervishoiukuludes veel lisadimensiooni:
Ingliskeelne OECD-Eurostat-WHO metoodika SHA 2011 2017. aastal täiendatud versioon ja metoodiline lisamaterjal on kättesaadav siit.
Eelnevalt kehtinud tervishoiukulude metoodika versioon SHA 1.0 on kättesaadav siin.
Ruuge M, Inno M. Tervishoiukulud 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs pdf-failina
Ruuge M, Inno M. Tervishoiukulud 2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Analüüs pdf-failina
OECD, European Union. Peatükk 5: Health expenditure and financing. Health at a Glance: Europe 2020: State of Health in the EU Cycle. Paris: OECD Publishing; 2020. Raporti ingliskeelne peatükk kättesaadav siit
Ruuge M, Inno M. Tervishoiukulud 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
Ruuge M, Inno M. Eesti tervishoiukulud 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina
Ruuge M, Inno M. Eesti tervishoiukulud 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina
Ruuge M, Inno M. Eesti tervishoiukulud 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. Analüüs pdf-failina
tervishoiukulude varasemaid analüüse saab vaadata TAI väljaannete lehelt
Mare Ruuge
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Mare.Ruuge[at]tai.ee
Marika Inno
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Marika.Inno[at]tai.ee
Uuendatud: 28.04.2023