Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus

Haigla liik – pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Liik „kohalik haigla“ lisandus 2003. aastal (vt klassifikaatorid ja loendid).

Iseseisev tervishoiuasutus – tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul ei ole tegemist teise teenuseosutaja allasutusega, filiaaliga.

Jääkmaksumus aasta lõpul – põhivara aasta lõpu jääkmaksumus: soetusmaksumus aasta lõpul miinus akumuleeritud kulum.

Kulud – aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.

Maakond – tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoht. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Müük müügi hinnas – müüdud põhivara müügihinnas ilma käibemaksuta.

Omaniku liik – näitab asutuse kuulumist kas avalikule sektorile (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) või erasektorile (Eesti eraõigusliku isiku ja/või välismaa eraõigusliku isiku kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) (vt klassifikaatorid ja loendid).

Sissetulek (uued) – aruandeaastal ostetud põhivara soetusmaksumuses (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest). Siia arvestatakse uus põhivara e põhivara, mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis, s.t. siin kajastatakse ka põhivara, mis on varem olnud kasutusel teistes riikides.

Sissetulek (muud) – varem Eestis kasutusel olnud põhivara. Siia kuulub ostetud kasutatud põhivara soetusmaksumuses, põhivara üleshindluse summa, põhivara väärtuse tõus kapitaalremondi või renoveerimise tulemusena, põhivara ümberstruktureerimine.

Soetusmaksumus aasta alguses – kõikide eelnevate aastate jooksul soetatud ja aruandeaastal arvel oleva põhivara soetusmaksumuses.

Soetusmaksumus aasta lõpul – põhivara aasta lõpul soetusmaksumuses.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Tervishoiuteenuse osutaja liik – osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid ja loendid).

Tulem – aruandeperioodi tervishoiuasutuse tulude ja kulude vahe.

Tulud – aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.

Väljaminek (mahakantud) – mahakandmisaktiga põhivarast väljaarvatud vara soetusmaksumuses.

Väljaminek (muud) – põhivara allahindluse summa, põhivara ümberstruktureerimine.

Väljaminek (müük) – aruandeaastal müüdud põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest) soetusmaksumuses.

Õiguslik vorm – isikute, asutuste ja organisatsioonide ning muude õigussubjektide Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud eksisteerimisvorm. Eristatakse füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE), osaühingut, aktsiaseltsi, sihtasutust ja muid (täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus) õiguslikke vorme (vt klassifikaatorid ja loendid).

Tervishoiualase majandustegevuse andmete kogumise eesmärgiks on anda detailne ülevaade tervishoiuteenuse osutajate tuluallikatest, kulutustest ning investeeringutest põhivarasse.

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord".

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiualane majandustegevus“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Asutused, kelle põhitegevuseks ei ole tervishoiuteenuse osutamine, siis kajastavad nad andmetes vaid tervishoiuteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja põhivara liikumise.

Tulude ja kulude aruanne täidetakse tekkepõhiselt. FIEd täidavad aruande kas tekke- või kassapõhiselt.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Kohalik haigla kui haigla liik kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105 2.04.2003 'Haiglavõrgu arengukava' ja Sotsiaalministri määruse nr 18 17.01.2002 'Haigla liikide nõuded' muutmisega 19.02.2004 (nr 14)

Omanike liigitus

Loendit kasutatakse tervishoiuteenuse osutajate liigitamisel riigi- või erasektori omandusse. Loendiga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Õiguslike vormide liigitus

Loendit kasutatakse tervishoiuteenuse osutajate jaotamisel õigusliku vormi alusel. Loendiga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

• Haigla – asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.
• Perearstiabiasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutab perearsti eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel.
• Eriarstiabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus, kus tervishoiuteenust osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Siia kuuluvad ka töötervishoiuteenust osutavad asutused.
• Hambaraviasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
• Kiirabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi asutuste alla on loetud vaid iseseisvad kiirabi asutused.
• Taastusraviasutus – tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid meditsiiniteenuseid, mis on suunatud inimeste terviseseisundi parandamisele ja mille puhul tervisega seotud piirangud igapäevases toimetulekus tulenevad kas haigusest, vigastusest või haiguse korduvast loomusest.
• Diagnostikaasutus – ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks laboratoorsete testide ja diagnostiliste uuringute abil.
• õendusabiasutus – tervishoiuasutus, kus iseseisvat tervishoiuteenust osutavavad ainult õed ja/või ämmaemandad.
• Muu asutus – Siia kuuluvad mujal nimetamata asutused, kes omavad tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, nt koolitervishoiuteenust osutavad asutused, Kaitsevägi, vanglate ambulatoorsed meditsiiniosakonnad ja asutused kelle tegevuseks on esmaabi koolituste korraldamine, arstikonsultatsioonide andmine telefoni teel ja abipersonali teenuse osutamine perearstidele.

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

Kruusmaa E-K, Eigo N. Perearstiabiastustuste majandustegevus 2005–2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina

Kruusmaa E-K. Haiglate majandustegevus 2003–2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

Kruusmaa E-K. Tervishoiualase majandustegevuse statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. Kvaliteediraport pdf-failina

Reet Nestor

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: Reet.Nestor[ät]tai.ee

Uuendatud: 16.11.2022