Tervishoiutöötajate töötasu

MÕISTED

Haigla liik – pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Liik „kohalik haigla“ lisandus 2003. aastal (vt klassifikaatorid).

Iseseisev tervishoiuasutus – tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul ei ole tegemist teise teenuseosutaja allasutusega, filiaaliga.

Keskmine – aritmeetiline keskmine.

Keskmine brutokuupalk – sisaldab põhipalka, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest, lisatasu ületundide eest ning teisi regulaarseid lisatasusid (nt igakuiselt makstav preemia, lisatasu rasketes ja tervist kahjustavates tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu, residentide juhendamise tasu). Siin sisalduvad ka ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (nt kvartali- ja aastapreemiad ning ebaregulaarsed tulemus- ja väärtustasud, mis on makstud märtsikuus).

Keskmine brutotunnipalk – sisaldab põhipalka ja regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Ei sisalda ebaregulaarseid lisatasusid ja preemiaid. Tunnipalga arvestamiseks on palk jagatud töötatud tundidega kuus (sh ületunnid).

Keskmine põhipalk – töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tasu alusel arvestatud aja- ja tükitööpalk märtsikuus (bruto). Ei sisalda lisatasusid.

Keskmine põhitunnipalk – töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tasu alusel arvestatud aja- ja tükitööpalk märtsikuus (bruto). Tunnipalga arvestamiseks on kuu põhipalk jagatud kuus töötatud tundide arvuga (v.a ületunnid). Ei sisalda lisatasusid.

Kvartiilid – jaotavad töötajad järjestatud töötasu alusel neljaks võrdseks osaks. Esimene ehk alumine kvartiil näitab töötasu väärtust, millest väiksemaid või sellega võrdseid töötasu saajaid on 25%. Teine kvartiil ehk mediaan näitab väärtust, millest pooled töötajad saavad suuremat ja pooled väiksemat töötasu. Kolmas ehk ülemine kvartiil näitab töötasu väärtust, millest suuremaid või sellega võrdseid töötasu saajaid on 25%.

Maakond – tervishoiuteenuse osutaja asukoht. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Osalise tööajaga töötaja – isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba, välja arvatud nimistuga töötaval perearstiabiasutusel.

Tervishoiuteenuse osutaja liik – osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid).

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem (nt residendid kuni 2012. aasta lõpuni ning radioloogia-, patoloogiaosakonna jt töötajad 2009. aasta 1. juulini kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse alusel) seaduse ja töökorra järgi.

Õendustöötajad – õed ja ämmaemandad.

METOODIKA

Tervishoiutöötajate palgauuringu eesmärk on anda detailne ülevaade tervishoiutöötajate keskmisest tunni- ja kuupalgast erinevate ametirühmade ja tervishoiuteenuse osutaja liikide kaupa. Tervishoiutöötajate palgauuringut on iga-aastaselt läbi viidud alates 2002. aastast. Uuringu algusaastatel koguti andmeid vaid haiglatelt, kuid alates 2006. aastast on uuringusse kaasatud kõik tervishoiuteenuse osutajad.

Andmeid kogutakse kõikidelt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord".

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiutöötajate tunnipalk“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Andmeid kogutakse iga aasta märtsikuu kohta. Aruande täitmine on tekkepõhine ning aruandes näidatakse üksnes töölepingu- ja käsunduslepinguga töötanud isikute andmed. Töövõtulepinguga töötavaid isikuid aruandes ei näidata. Teenuseosutajad esitavad aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu otse Tervise Arengu Instituudile 15. aprilliks. A-veebis rakendatakse loogilisi (aritmeetilisi) kontrolle, et vältida võimalikke vigu andmete sisestusel.

Avaldatavad keskmised brutopalgad on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata.

Tulemuste interpreteerimisel on oluline silmas pidada, et töötasu maksmise aluseks võib olla tunnitasu või kindel kuupalk ning töötundide arv märtsikuus on aastate kaupa erinev. Töötundide arv märtsikuus 2006–2019:
2006 - 184
2007 - 176
2008 - 160
2009 - 176
2010 - 184
2011 - 184
2012 - 176
2013 - 160
2014 - 168
2015 - 176
2016 - 176
2017 - 184
2018 - 168
2019 - 168

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Ametite klassifikaator 2008 (ISCO-08)

Ametite kodeerimine põhineb rahvusvahelisel ametite standardklassifikaatoril ISCO-08 “International Standard Classification of Occupations 2008” (ISCO). Ametid on ISCO-s kodeeritud neljakohaliselt.

Alates 01.01.2019 rakendusid töötamise registris uued, Statistikaametis väljatöötatud 8-kohalised ISCO-08 ametikoodid (uus Eesti ametite klassifikaator on leitav Statistikaameti veebilehel). Alates 2019. aastast võttis Tervise Arengu Instituut uued 8-kohalised tervishoiutöötajate ametikoodid kasutusele ka oma aruannetes. Klassifikaatori tervishoiutöötajate osaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel failis „Tervishoiutöötajate ametite tabel alates 2019“.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuteenuse osutajad järgnevalt:

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

VÄLJAANDED

Tomson K. Eesti tervishoiutöötajad 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

Eigo N, Liivlaid H. Arstid Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Liivlaid H. Tervishoiutöötajate palk, märts 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

ning tervishoiutöötajate töötasu kohta varasemaid analüüse saab vaadata veel TAI uuringute lehelt

KONTAKTISIK

Kai Maasoo

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 821

E-post: Kai.Maasoo[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 28.05.2020