Tervishoiutöötajate töötasu

Haigla liik – pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla (vt klassifikaatorid ja loendid).

Iseseisev tervishoiuasutus – tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul ei ole tegemist teise teenuseosutaja allasutuse ega filiaaliga.

Keskmine – aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse tunnuste kõikide väärtuste summa ja objektide arvu jagatist.

Keskmine brutokuupalk – sisaldab põhipalka, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest, lisatasu ületundide eest ning teisi regulaarseid lisatasusid (nt igakuiselt makstav preemia, lisatasu rasketes ja tervist kahjustavates tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu, residentide juhendamise tasu). Siin sisalduvad ka ebaregulaarsed lisatasud ja preemiad (nt kvartali- ja aastapreemiad ning ebaregulaarsed tulemus- ja väärtustasud, mis on makstud märtsikuus).

Keskmine brutotunnipalk – sisaldab põhipalka ja regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Ei sisalda ebaregulaarseid lisatasusid ja preemiaid. Tunnipalga arvestamiseks on palk jagatud töötatud tundidega kuus (sh ületunnid).

Keskmine põhipalk – töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tasu alusel arvestatud aja- ja tükitööpalk märtsikuus (bruto). Ei sisalda lisatasusid.

Keskmine põhitunnipalk – töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tasu alusel arvestatud aja- ja tükitööpalk märtsikuus (bruto). Tunnipalga arvestamiseks on kuu põhipalk jagatud kuus töötatud tundide arvuga (v.a ületunnid). Ei sisalda lisatasusid.

Kvartiilid – jaotavad töötajad järjestatud töötasu alusel neljaks võrdseks osaks. Esimene ehk alumine kvartiil näitab töötasu väärtust, millest väiksemaid või sellega võrdseid töötasu saajaid on 25%. Teine kvartiil ehk mediaan näitab väärtust, millest pooled töötajad saavad suuremat ja pooled väiksemat töötasu. Kolmas ehk ülemine kvartiil näitab töötasu väärtust, millest suuremaid või sellega võrdseid töötasu saajaid on 25%.

Maakond – tervishoiuteenuse osutaja asukoht. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid).

Mediaan – arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Kui variatsioonireas on paaritu arv liikmeid, siis mediaaniks on selle rea keskmine liige. Kui variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma.

Osalise tööajaga töötaja – isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Tervishoiuteenuse osutaja liik – osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid ja loendid).

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem (nt residendid kuni 2012. aasta lõpuni ning radioloogia-, patoloogiaosakonna jt töötajad 2009. aasta 1. juulini kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse alusel) seaduse ja töökorra järgi.

Tervishoiutöötajate palgauuringu eesmärk on anda detailne ülevaade tervishoiutöötajate keskmisest tunni- ja kuupalgast erinevate ametirühmade ja tervishoiuteenuse osutaja liikide kaupa. Tervishoiutöötajate palgauuringut on iga-aastaselt läbi viidud alates 2002. aastast. Uuringu algusaastatel koguti andmeid vaid haiglatelt, kuid alates 2006. aastast on uuringusse kaasatud kõik tervishoiuteenuse osutajad.

Andmeid kogutakse kõikidelt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord".

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiutöötajate tunnipalk“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Andmeid kogutakse iga aasta märtsikuu kohta. Aruande täitmine on tekkepõhine ning aruandes näidatakse üksnes töölepingu- ja käsunduslepinguga töötanud isikute andmed. Töövõtulepinguga töötavaid isikuid aruandes ei näidata. Teenuseosutajad esitavad aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu otse Tervise Arengu Instituudile 15. aprilliks. A-veebis rakendatakse loogilisi (aritmeetilisi) kontrolle, et vältida võimalikke vigu andmete sisestusel.

Avaldatud keskmised brutopalgad on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata.

Tulemuste interpreteerimisel on oluline silmas pidada, et töötasu maksmise aluseks võib olla tunnitasu või kindel kuupalk ning töötundide arv märtsikuus on aastate kaupa erinev. Töötundide arv märtsikuus:
2006 - 184
2007 - 176
2008 - 160
2009 - 176
2010 - 184
2011 - 184
2012 - 176
2013 - 160
2014 - 168
2015 - 176
2016 - 176
2017 - 184
2018 - 168
2019 - 168
2020 - 176
2021 - 184
2022 - 184
2023 - 184

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehel.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Ametite klassifikaator 2008

Alates 01.01.2019 rakendusid töötamise registris uued, Statistikaametis väljatöötatud 8-kohalised ametikoodid (täiendatud Eesti ametite klassifikaator on leitav Statistikaameti klassifikaatorite veebilehel rubriigis "ametid"). Alates 2019. aastast võttis Tervise Arengu Instituut tervishoiutöötajate ametinimetuste kodeerimiseks senise ametite klassifikaatori 4. taseme asemel kasutusele detailsema 5. taseme, mis sisaldab uusi 8-kohalisi tervishoiutöötajate ametikoode.

Ametite kodeerimine lähtub rahvusvahelisel ametite standardklassifikaatoril ISCO-08 “International Standard Classification of Occupations 2008” (ISCO). Ametid on ISCO-08-s kodeeritud hierarhiliselt ning sisaldavad nelja taset.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuteenuse osutajad järgnevalt:

• Haigla – asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.
• Perearstiabiasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutab perearsti eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel.
• Eriarstiabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus, kus tervishoiuteenust osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Siia kuuluvad ka töötervishoiuteenust osutavad asutused.
• Hambaraviasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
• Kiirabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi asutuste alla on loetud vaid iseseisvad kiirabi asutused.
• Taastusraviasutus – tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid meditsiiniteenuseid, mis on suunatud inimeste terviseseisundi parandamisele ja mille puhul tervisega seotud piirangud igapäevases toimetulekus tulenevad kas haigusest, vigastusest või haiguse korduvast loomusest.
• Diagnostikaasutus – ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks laboratoorsete testide ja diagnostiliste uuringute abil.
• õendusabiasutus – tervishoiuasutus, kus iseseisvat tervishoiuteenust osutavavad ainult õed ja/või ämmaemandad.
• Muu asutus – siia kuuluvad mujal nimetamata asutused, kes omavad tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, nt koolitervishoiuteenust osutavad asutused, vanglate ambulatoorsed meditsiiniosakonnad, Eesti Kaitsevägi ja asutused, kelle tegevuseks on esmaabi koolituste korraldamine, arstikonsultatsioonide andmine telefoni teel ja abipersonali teenuse osutamine perearstidele.

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis liigitakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

Rummo T-L. Tervishoiutöötajate palk 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs pdf-failina

Tomson K. Eesti tervishoiutöötajad 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport pdf-failina

Eigo N, Liivlaid H. Arstid Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina

Liivlaid H. Tervishoiutöötajate palk, märts 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina

ning tervishoiutöötajate töötasu kohta varasemaid analüüse saab vaadata veel TAI uuringute lehelt

Tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 28.04.2021 sõlmitud kollektiivlepingule on:

• Alates 01.04.2023. a on töötasu alammäär arstidel 17,88 eurot tunnis; eriarstidel 19,45 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 10,90 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 9,10 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 9,40 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 13,90 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 6,90 eurot tunnis. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. Öötöö tasu on 1,35-kordne. Laupäeval ja pühapäeval töötamise tasu on 1,2-kordne.

Varasemalt kehtinud töötasude alammäärad on:
01.04.2022 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 14,90 eurot tunnis; eriarstidel 16,20 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 9,05 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,60 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 8,05 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 11,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,70 eurot tunnis. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. Öötöö tasu on 1,35-kordne. Laupäeval ja pühapäeval töötamise tasu on 1,2-kordne.
01.04.2021 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 13,85 eurot tunnis; eriarstidel 15,00 eurot tunnis; õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 8,40 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,07 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 7,49 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 10,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,25 eurot tunnis. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. Öötöö tasu on 1,35-kordne. Laupäeval ja pühapäeval töötamise tasu on 1,15-kordne.
01.04.2020 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 13,3 eurot tunnis, eriarstidel 14,4 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 8 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 6,8 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 7,2 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5 eurot tunnis. Laupäeval ja pühapäeval töötamise tasu on 1,1-kordne.
01.04.2019 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 12,4 eurot tunnis, eriarstidel 13,4 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 7,45 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 6,3 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,7 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 4,65 eurot tunnis. Öötöö tasu on 1,3-kordne.
01.04.2018 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 11,35 eurot tunnis, eriarstidel 12 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 6,85 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 5,82 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,17 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 4,2 eurot tunnis.
01.04.2017 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 10,53 eurot tunnis, eriarstidel 10,9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 6,03 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 5,13 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 5,43 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 3,7 eurot tunnis.
01.01.2016 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 10 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,7 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 4,9 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 3,3 eurot tunnis.
01.01.2015 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,25 eurot tunnis, erakorralise meditsiini tehnikutel 4,5 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 3 eurot tunnis.
01.01.2014 kehtestatud töötasu alammäär arst-residentidel 8 eurot tunnis.
01.03.2013 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 8 eurot tunnis, arst-residentidel 7,6 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 3,83 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 2,6 eurot tunnis.
01.01.2008 kehtestatud töötasu alammäär arstidel 7,16 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 3,83 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 2,68 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 2,11 eurot tunnis.

Rohkem infot kollektiivlepingute kohta saab Eesti Arstide Liidu veebilehelt.

Tiiu-Liisa Rummo

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: tiiu-liisa.rummo@tai.ee

Uuendatud: 19.10.2023