Töötajad üld- ja haiglaapteekides

Apteegi liik – Eestis tegutseb kolme liiki apteeke: üldapteegid, haiglaapteegid ja veterinaarapteegid (vt klassifikaatorid ja loendid).

Apteegiteenus – ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.

Farmatseut – farmaatsiaalase haridusega kutse-keskharidusõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik.

Proviisor – farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik.

Muu töötaja – apteegis tugiteenust pakkuv mitte-farmaatsiaalase haridusega isik.

Apteegistatistika kogumise eesmärgiks on saada ülevaade apteekide erialasest tegevusest ning apteegi töötajatest.

Andmeid kogutakse kõigilt apteegiteenuse osutamise tegevusluba omavatelt ettevõtetelt vastavalt sotsiaalministri 17.02.2005. a määrusele nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 26.

Apteegiaruannete kogumise ja analüüsimise eest vastutab Ravimiamet. Esitatud andmed sisaldavad kõigi vastava aasta jooksul tegutsenud üldapteekide andmeid.

Apteekide töötajate arv kajastab kõikide töötajate ametikohtade arvu ja täidetud ametikohtade koormust kokku, eristades proviisoreid, farmatseute ja muid töötajaid. Üks proviisor ja/või farmatseut ja/või muu töötaja võib samal ajal töötada nii põhi- kui haruapteegis. Seega võib sama töötaja olla märgitud nii põhi- kui haruapteekide töötajaks.

Personaliandmete esitamise ja arvestamise metoodika on mitmeid kordi muutunud. Aastatel 2006–2014 sisaldas aruanne summaarseid andmeid põhiapteegi ja tema struktuuriüksuste kohta. Aastatel 2006–2014 on töötaja, kes töötas samaaegselt nii põhi- kui haruapteegis, märgitud ühe töötajana. Alates 2015. aastast esitatakse andmed eraldi kõikide põhi- ja haruapteekide kohta, seetõttu on selline töötaja märgitud vastavalt kahe (või enama) apteegi töötajaks. Andmeid täidetud ametikohtade koormuse kohta kogutakse alates 2019. aastast.

2020. a aprillis jõustus Eestis apteegireform, mis mõjutas oluliselt seniste tegutsevate apteekide arvu ja töökorraldust. Loe lisainfot Ravimiameti veebilehelt ja Sotsiaalministeeriumi veebilehelt.

Haiglaapteekide ja veterinaarapteekide andmed on kättesaadavad Ravimiameti veebilehel.

Üld- ja haiglaapteekide töötajate arv esitatakse aasta lõpu seisuga.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. 2017. aasta maakondlikus apteekide statistikas on arvestatud apteekide paiknemist 2017. aasta alguse seisuga. Andmed alates 2018 on kajastatud haldusreformi järgse seisuga. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Apteegi liik:

• Üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevote. Üldapteek võib väljastada nii inimestel kui ka loomadel kasutamiseks mõeldud ravimeid ja muid meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid (sh toidulisandid, loodustooted, meditsiiniseadmed, põetusvahendid jm) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite müüki. Aastatel 2006–2014 esitas põhiapteek andmed tegevuse kohta summaarselt põhiapteegi ja oma haruapteekide kohta, alates 2015. aastast esitatakse andmed eraldi kõikide põhi- ja haruapteekide kohta.
• Veterinaarapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mis võib väljastada ainult veterinaarravimeid, loomade hooldusvahendeid ja muid loomapidamisel kasutatavaid tooteid.
• Haiglaapteek on haigla struktuuriüksus, mis varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega.
• Haruapteek on apteegi struktuuriüksus.

Apteegistatistika

Ravimiamet

E-post: info[ät]ravimiamet.ee

Tel: +372 737 4140

Uuendatud: 12.05.2023