Kunstlik viljastamine

Embrüo — varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, mõeldakse embrüo all inimembrüot.

Kunstlik viljastamine – naise rasestamise eesmärgil sooritatavad toimingud, mille käigus kantakse naisele üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo. Kunstliku viljastamise puhul kasutatakse kehaväliseid ja kehasiseseid meetodeid.

Kehaväline viljastamine – kehavälise viljastamise üks protseduur sisaldab järgmisi tegevusi:

• munasarjade punktsioon ja munarakkude võtmine ning sperma ettevalmistus;
• munaraku viljastamine in vitro;
• allesjäävate embrüote külmutamine.

Kehavälise viljastamise meetodid:

• IVF (in vitro fertilization) – sünonüüm: katseklaasi viljastamine (in vitro = klaasis). IVF-protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega laboritingimustes.
• ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse embrüo tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada, kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.
• FET (frozen embryo transfer) – külmutatud embrüote siirdamine, laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Kehasisese viljastamise meetod:

• IUI (intrauterine insemination) – emakasisene viljastamine, mis teostatakse kas patsiendi abikaasa seemnerakkudega (AIH) või doonori seemnerakkudega (AID). Inseminatsiooni käigus viiakse seemnerakud emakaõõnde. Inseminatsiooni saab ajastada hetkele, mil naisel toimub ovulatsioon. Selle protseduuri tegemiseks peavad naisel olema terved munajuhad, et munarakk saaks liikuda munasarjast emakasse.

2011.–2013. aasta andmed on kogutud Tervise Arengu Instituudi poolt aastaaruandega „Kunstlik viljastamine“ (tabel KV01). 2013. aastast alates avaldatakse Ravimiameti kogutud andmed (tabelid KV10–KV14). Tabeli „KV01: Kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüo siirdamise protseduurid vanuserühma järgi“ ja tabeli KV10 andmed ei ole omavahel võrreldavad.

Sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise andmeid kogub ja töötleb Ravimiamet vastavalt tervise- ja tööministri määrusele "Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord".

Kunstliku viljastamise tabeli KV10 tunnuste „IUI“, „IVF“, „ICSI“ ja „FET“ on märgitud tsüklid, kui seemnerakud/embrüod on reaalselt üle kantud. Tunnusesse „Ülekannet ei toimunud“ on märgitud juhud, mil viljatusraviga küll alustati, aga seemnerakkude/embrüote ülekandmist ei teostatud (tsükkel jäi pooleli või ei leitud munarakke või ei saadud spermat).

Kui korraga on üle kantud IVF ja ICSI meetodil valmistatud embrüod, siis on tsükkel märgitud ICSI meetodiks. Naise vanus on määratletud ravitsükli alguses.

Tonsiver T, Ehrenberg A, Ringmets I, Saare K, Lepik K, Kiivet R A. Kehavälise viljastamise efektiivsus ja kulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut; 2013. Raport kättesaadav pdf-failina siit

Ravimiamet

Tel: +372 737 4140

E-post: info[ät]ravimiamet.ee

või

Jane Idavain

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: jane.idavain[ät]tai.ee

Uuendatud: 3.03.2023