Diagnostika ja ravimenetlused

Embrüo — varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, mõeldakse embrüo all inimembrüot.

Kehaväline viljastamine — Kehavälise viljastamise üks protseduur sisaldab järgmisi tegevusi:

• munasarjade punktsioon ja munarakkude võtmine ning sperma ettevalmistus;
• munaraku viljastamine in vitro;
• allesjäävate embrüote külmutamine.

Kunstlik viljastamine — naise rasestamise eesmärgil sooritatavad toimingud, mille käigus kantakse naisele üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo. Kunstliku viljastamise puhul kasutatakse kehaväliseid ja kehasiseseid meetodeid.

Kehavälise viljastamise meetodid:

• IVF (in vitro fertilization) – sünonüüm: katseklaasi viljastamine (in vitro = klaasis). IVF-protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega laboritingimustes.
• ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon tähendab seemneraku viimist otse munarakku laboritingimustes. Pärast munaraku viljastumist kantakse embrüo tagasi naise emakasse. ICSI kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Selle puhul on võimalik munarakk viljastada, kui spermast on võimalik kätte saada väga väike arv seemnerakke või kui spermas puuduvad seemnerakud ning neid tuleb munanditest eraldada.
• FET (frozen embryo transfer) – külmutatud embrüote siirdamine, laboritingimustes loodud ja külmutatud embrüo ülessulatamine ja naise emakasse kandmine.

Kehasisese viljastamise meetod:

• IUI (intrauterine insemination) – emakasisene viljastamine, mis teostatakse kas patsiendi abikaasa seemnerakkudega (AIH) või doonori seemnerakkudega (AID). Inseminatsiooni käigus viiakse seemnerakud emakaõõnde. Inseminatsiooni saab ajastada hetkele, mil naisel toimub ovulatsioon. Selle protseduuri tegemiseks peavad naisel olema terved munajuhad, et munarakk saaks liikuda munasarjast emakasse.

Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha maakond. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajatel peab olema Terviseameti väljastatud tegevusluba.

Tervishoiuteenuse osutaja liik — osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid ja loendid).

Tervishoiuteenused jaotatakse osutamise viisi järgi kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

• Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi — mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas. Patsienti, kellele osutati ambulatoorset tervishoiuteenust nimetatakse ambulatoorseks patsiendiks. Oma ambulatoorne patsient — ambulatoorse patsiendi raviarst on uuringut teostava asutuse töötaja.

• Päevaravi — tervishoiuteenus, mille puhul patsient vajab ravi või uuringute tõttu jälgimist mõne tunni jooksul ravivoodis, lahkub õhtuks/ööks koju. Patsienti, kellele osutati päevaravi nimetatakse päevaravi patsiendiks. Oma päevaravi patsient — päevaravi patsiendi raviarst on uuringut teostava asutuse töötaja.

• Statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi — tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas. Patsienti, kellele osutati haiglaravi nimetatakse haiglaravi patsiendiks. Oma haiglaravi patsient — haiglaravi patsiendi raviarst on uuringut teostava asutuse töötaja.

Võõras patsient — patsiendi raviarst ei ole uuringut teostava asutuse töötaja.

Vanuserühm – diagnostiliste uuringute, taastusravi protseduuride ja laborianalüüside statistikas kogutakse andmeid 0–14aastaste ning 15aastaste ja vanemate isikute kohta.

Diagnostika ja ravimenetluste statistika kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade teenuseosutajate tehtava diagnostiliste uuringute, taastusravi protseduuride ja laborianalüüside töö mahust.

Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Diagnostika ja ravimenetluste statistika koostamise aluseks on tervishoiustatistika aastaaruande „Tervishoiuasutus“ järgmised tabelid:

• tabel „Protseduurid“
• tabel „Kiiritusravi ja isotoopravi“
• tabel „Nukleaarmeditsiini uuringud“
• tabel „Funktsionaaldiagnostika“
• tabel „Ultraheliuuringud"
• tabelid „Endoskoopia, mehed“ ja „Endoskoopia, naised“
• tabel „Röntgenuuringud“
• tabel „Kompuutertomograafia ja magnetuuringud“
• tabel „Menetlusradioloogia“
• tabel „Laboratoorsed uuringud“

NB! Nukleaarmeditsiini uuringute, röntgenuuringute, kompuutertomograafia ja magnetuuringute ning menetlusradioloogias on alates 2015. aastast kajastatud patsientide statistika. "Patsiendi" all peetakse silmas uuritud isikute tervishoiuteenuse ostutaja juures kabinetis käimist. Nt kui üks isik külastab röngenkabinetti ühel päeval ühe korra ja talle tehakse ühe külastuse käigus mitu röntgenuuringut, siis patsient läheb kirja ühena, kuid uuringuid arvestatakse mitu. Samas kui üks isik külastab ühe päeva jooksul röntgenkabinetti nt kaks korda, siis arvestatakse teda kahe patsiendina.

Aruandekohuslased on kõik ise vastavaid uuringuid ja menetlusi teostavad juriidilised isikud (laboriuuringute statistikas kõik asutused, kes teevad või ostavad analüüse), välja arvatud verekeskus, kiirabi ja hambaraviasutused. Nende teostatud uuringud ja menetlused on esitatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis vastavalt teemade "Tervishoiuteenuste kasutamine ja ravi põhjused" -> "Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid" (hambaravi kohta), "Kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond" (kiirabi kohta) ning "Tervishoiuressursid ja nende kasutamine" -> "Verekomponentide tootmine ja kasutamine" (verekeskuse kohta) all.

Morfoloogiliste uuringute statistika aluseks on aastaaruande „Haigla“ morfoloogiliste uuringute tabel.

Perioodil 2011–2013 kogus kunstliku viljastamise andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt Tervise Arengu Instituut. Järgnevate aastate kunstliku viljastamise statistika aluseks on Ravimiameti kogutud andmed.

Eesti Haigekassa (EHK) tervishoiuteenuste loetelu

Kasutatakse laborianalüüside liigitamiseks. Loendiga saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“.

Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

NOMESCO kirurgiliste protseduuride klassifikatsioon, versioon 1.6 (NCSP)

Klassifikaatorit kasutatakse endoskoopiliste uuringute kodeerimiseks ja esitamiseks. Klassifikaatoriga saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi veebilehel või Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

• Haigla – asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.
• Perearstiabiasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutab perearsti eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel.
• Eriarstiabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus, kus tervishoiuteenust osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Siia kuuluvad ka töötervishoiuteenust osutavad asutused.
• Hambaraviasutus – tervishoiuasutus, kus ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
• Kiirabiasutus – ambulatoorne tervishoiuasutus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi asutuste alla on loetud vaid iseseisvad kiirabi asutused.
• Taastusraviasutus – tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid meditsiiniteenuseid, mis on suunatud inimeste terviseseisundi parandamisele ja mille puhul tervisega seotud piirangud igapäevases toimetulekus tulenevad kas haigusest, vigastusest või haiguse korduvast loomusest.
• Diagnostikaasutus – ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks laboratoorsete testide ja diagnostiliste uuringute abil.
• õendusabiasutus – tervishoiuasutus, kus iseseisvat tervishoiuteenust osutavavad ainult õed ja/või ämmaemandad.
• Muu asutus – siia kuuluvad mujal nimetamata asutused, kes omavad tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, nt Eesti Kaitsevägi, koolitervishoiuteenust osutavad asutused, vanglate ambulatoorsed meditsiiniosakonnad, Kaitsevägi ja asutused, kelle tegevuseks on esmaabi koolituste korraldamine, arstikonsultatsioonide andmine telefoni teel ja abipersonali teenuse osutamine perearstidele.

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

Katrin Tomson

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: katrin.tomson[ät]tai.ee

Uuendatud: 16.11.2023