Kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond

Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi — mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.

Erakorraline abi — tervishoiuteenus, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab vältimatu abi osutamise korras ja/või väljaspool ravijärjekorda.

Erakorraline meditsiin — tervishoiuteenus erakorraliste terviseseisundite (ägedad haigused, vigastused, mürgistused jne) esmaseks diagnoosimiseks ja raviks, et vältida patsientide surma või töövõimetust. Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ja haiglas erakorralise meditsiini osakond.

Erakorraline operatiivne ravi — raviviis, mis pakub erakorralist kirurgilist sekkuvat ravi. Siin: arvestatakse 24 tunni jooksul opereerimisele suunatud erakorralised patsiendid, keda ei käsitleta kui plaanijärgseid opereerituid (k.a plaanilised keisrilõike operatsiooniga patsiendid). Kodeeritud vastavalt NOMESCO kirurgiliste protseduuride klassifikatsiooni NCSP põhipeatükkidele, kus arvestusest on välja jäetud peatükkide T, U, X protseduurid.

Erakorraline patsient — patsient, kes vajab kiireloomulist või vältimatut abi, täpsemalt patsient on akuutselt, raskelt haige, vigastatud või psühhiaatriliselt haige. Erakorraline patsient vajab erakorralist kiireloomulist plaanivälist abi või vajab abi turvalisuse seisukohast lähtuvalt.

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) — haigla liikide nõuetele vastava aparatuuri ja sisustusega haigla osakond, kus osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid. Vt vrd: Muu erakorraline vastuvõtt / traumapunkt.

Haigla — asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.

Hospitaliseeritu — kiirabistatistikas: kiirabi poolt haiglasse toimetatud patsient; erakorralise meditsiini osakonna statistikas: erakorralisest vastuvõtust statsionaarsele ravile suunatud patsient.

Intensiivravi ravivoodi EMO-s — EMO intensiivravi saalis asuv avatud (patsientide vastuvõtmiseks valmis) statsionaarne II või III astme intensiivravi ravivoodi.

Jälgimiskoht EMO-s või muus erakorralises vastuvõtus — jälgimisruumis olev koht, mille juurde kuulub varustus, mis võimaldab monitoorida patsiendi elulisi parameetreid.

Kiirabi — ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

Kiirabibrigaad — kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi. Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik.

Konservatiivne ravi — ravi ilma operatsioonita; raviviis, mis pakub hooldavat ravi nii füüsilise kui tunnetusliku poole pealt kui on otsustatud lasta haigusel kulgeda loomuomaselt.

Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha maakond. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Kiirabistatistikas näitab maakondlik jaotus väljakutseid ja abisaanuid kiirabibrigaadi ooteala paiknemise järgi.

Muu erakorraline vastuvõtt / traumapunkt — erakorraliste patsientide vastuvõtt osakonnas/toas, mis ei pea vastama EMO nõuetele. Nt spetsialiseerunud erakorraline vastuvõtt traumapunktis või psühhiaatrias, pediaatrias, oftalmoloogias, günekoloogias (v.a. kõik sünnitused, sest neid erakorralisteks ei loeta), vm.

Statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi — tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

Tulemuseta väljakutse — kiirabi väljakutse, mille käigus abivajajat ei leitud, sest abivajaja oli lahkunud sündmuskohalt või oli tegemist valeväljakutsega.

Vanuserühm — erakorralise meditsiini statistikas kogutakse andmeid vanuserühmade 0–14 ning vähemalt 15-aastaste isikute kohta.

Väljakutsed kokku — sisaldab kiirabi täidetud, annulleeritud ja tulemuseta väljakutseid.

Vältimatu abi — tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Kiirabi ja erakorralise meditsiini näitajate kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade erakorralise tervishoiuteenuse osutajate töö mahust, erakorralise abi osutamise põhjustest ning erakorralist abi vajanud patsientidest.

Erakorralise meditsiini statistika hõlmab 1) kiirabiteenust osutavate tervishoiuasutuste ning 2) haigla erakorralise vastuvõtu (EMO ja muu erakorraline vastuvõtt) andmeid.

1) Kiirabi töö
statistikat koguti kuni 2014. aastani kvartaliaruandega. Andmeid koguti kiirabi väljakutsete ja kiirabi väljakutsete põhjuste ja kiirabi ressursside (brigaadide, kiirabiautode, ametikohtade arv) kohta. Kõik kiirabiteenust osutavad asutused esitasid agregeeritud aruanded elektroonselt Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnale (endise nimega erakorralise meditsiini büroo), kes edastas koondatud andmed kalendriaasta kohta avaldamiseks Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonnale. Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena (kordaja 1000 aastakeskmise elaniku kohta). Seoses 2015. aastal üleminekuga e-kiirabi andmesüsteemile, esineb tehnilisi probleeme kiirabistatistika tootmisel. Lisainfo Terviseameti veebilehel.

Kiirabi personali ja ametikohtade statistika (kuni 2014. a) on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi valdkonna „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“ -> alateema „Tervishoiutöötajad“ all ning kiirabiautode ja brigaadide statistika alateema „Tervishoiuteenuse osutajad“ all.

2) Haigla erakorralised vastuvõtud
Erakorralise meditsiini osakonna/vastuvõtuosakonna/vastuvõtutoa andmete kogumise ja statistika tootmise eesmärk on saada ülevaade erakorralise meditsiini ja vastuvõtuosakondade töö mahust.

Andmeid kogutakse vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 07.12.2012 määrusele nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ kõigilt statsionaarse tervishoiuteenuse osutajatelt, kus on erakorraliste patsientide vastuvõtuks loodud vastavad tingimused (sealhulgas ööpäevaringne vastuvõtt).

Erakorralise meditsiini osakonna/vastuvõtuosakonna/vastuvõtutoa töö andmeid on kogutud alates 2006. aastast aruandega „Haigla“, mil alustati info küsimist erakorralise meditsiini osakonna olemasolu, erakorraliste patsientide arvu ning saabumis- ja lahkumisviisi kohta. Aastal 2010 lisati andmekoosseisu erakorraliseks operatiivseks raviks ja konservatiivseks raviks hospitaliseeritud patsientide arvu küsimine. Aastal 2013 laiendati andmekoosseisu ning hakati eristama erakorralise meditsiini osakonna ja muu erakorralise vastuvõtutoa tööd.

Statistika ei sisalda haiglaravile saabunud plaaniliste patsientide andmeid.

Erakorraliste patsientide saabumine jaotatakse haiglasse saabumise viisi järgi. Kiirabiga saabunud patsiendid on reeglina läbi häirekeskuse saadud väljakutsel kiirabi poolt abistatud. Teisest raviasutusest suunatud patsiendid on teise tervishoiuteenuse osutaja juurest saatekirjaga suunatud kas meditsiinilise transpordi saatel või ka ise kohale tulnud. Haiglate vahelise transpordi või transportkutsega saabunud näidatakse samuti teistest raviasutustest suunatutena. Ise pöördunud patsiendid on need, kes saabuvad haiglasse ise või lähedaste abiga otse erakorralisse vastuvõttu ilma saatekirjata. „Saabus muul viisil“ alla kuuluvad patsiendid, kes on toimetatud kohale politsei poolt, erakorralise meditsiini vastuvõtu tagasikutsed ja oma haigla tervishoiutöötajate poolt suunamised.

Alates 2016. a on erakorralist arstiabi vajavate patsientide saabumise viisis metoodiline muutus: kui varasemalt arvestati tunnuse „suunati teisest raviasutusest“ alla ka oma haigla tervishoiutöötajate poolt suunatud ja erakorralise meditsiini osakonna tagasikutsed, siis alates 2016. a on need kirjeldatud „saabus muul viisil“ all (vt tabel KE32).

2016. aastal lisati pilootuuringu raames Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu erakorralise meditsiini teenus vastavalt patsiendi triaaži kategooriale ja seega vähenes erakorraliste patsientide statsionaarsele ravile suunatud voodiprofiilile määramine, st erakorralise meditsiini intensiivravivoodi kasutamine (vt tabel KE33). 2019. ja 2020. aasta muutused intensiivravivoodite kasutamises tulenevad haiglates läbiviidud struktuurimuudatustest.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“.

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries. 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika Eestis ja Euroopas 2007, 2009 ja 2011. Health statistics in Estonia and Europe 2007, 2009 and 2011. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2013. Trükis kättesaadav pdf-failina siit

Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika Eestis ja Euroopas 2007. (3. trükk). Health statistics in Estonia and Europe 2007. (3rd edition). Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2010. Trükis kättesaadav pdf-failina siit

Tervise Arengu Instituut. Eesti tervisestatistika raamat 2005–2008. Estonian health statistics book 2005–2008. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2010. Trükis kättesaadav pdf-failina siit

Valdmaa I. Kiirabi 1998–2008. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2009. Raport kättesaadav pdf-failina siit

Anderson E. Erakorralise meditsiini ja vastuvõtuosakondade töö statistika kvaliteediraport. Aruandlusperiood 2018. aasta. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Raport kättesaadav pdf-failina siit

Haigla erakorralise meditsiini statistika kontakt

Gettrin Kivisild

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: Gettrin.Kivisild[ät]tai.ee

Kiirabistatistika (kuni 2014. a) kontakt

Kalev Pahla

Terviseamet, tervishoiuteenuste osakond

E-post: Kalev.Pahla[ät]terviseamet.ee

Uuendatud: 11.05.2023