Päeva- ja haiglaravi põhjused

Aktiivravihaigla — üldnimetus regionaalhaiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, erihaiglate ja taastusravihaiglate kohta. Sisaldab aktiivravihaiglates osutatavat iseseisvat õendusabi.

Elussünd — elutunnustega (hingamine, südamelöögid, nabaväädi pulsatsioon ja/või tahtele alluvate lihaste ilmsed liigutused) lapse sünd sõltumata raseduse kestusest.

Haiglast või päevaravilt lahkunud ravi põhjuse järgi — kalendriaasta jooksul haigla- või päevaravi lõpetanud patsientide arv põhidiagnoosi alusel, kes kirjutati välja või surid. Ei ole arvestatud teise haiglasse üleviiduid ega terveks osutunuid. Surnult sündinud vastsündinuid ei ole arvestatud.

Haiglast või päevaravilt väljakirjutatud ravi põhjuse järgi — kalendriaasta jooksul haigla- või päevaravilt väljakirjutatud patsientide arv põhidiagnoosi alusel. Ei ole arvestatud teise haiglasse üleviiduid, surnuid ega terveks osutunuid.

Haigusrühm — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni (RHK-10) järgi esitatud haigusrühm (vt klassifikaatorid ja loendid).

Keskmine ravikestus — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarselt või päevaravilt lahkunud või väljakirjutatud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Esitatakse päevades.

Keskmine ravikestus (haiglaravilt lahkunud) — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarist väljakirjutatud või surnud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute ja surnute arvuga. Voodipäevade arvestuses lahutatakse lahkumispäevast saabumispäev.

Keskmine ravikestus (haiglaravilt väljakirjutatud) — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarist väljakirjutatud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute arvuga. Voodipäeva arvestuses lahutatakse lahkumispäevast saabumispäev.

Keskmine ravikestus (päevaravi) — keskmine voodipäevade arv ühe päevaravilt väljakirjutatud patsiendi kohta aastas päevaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute arvuga. Voodipäeva arvestuses arvestatakse kõik päevad. Hemodialüüs arvestatakse patsiendi kohta ühe ravijuhuna aastas.

Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuse (tabelid PH02, PH1, PH2, PH3) või patsiendi alalise elukoha (tabelis PH5) maakond. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid ja loendid). Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Osutamise viisi järgi jaotatakse tervishoiuteenused kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

• Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi — mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.
• Päevaravi – tervishoiuteenus, mille puhul patsient vajab ravi või uuringute tõttu jälgimist mõne tunni jooksul ravivoodis, lahkub õhtuks/ööks koju.
• Statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi — tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

Põhidiagnoos — patsiendi ravil viibimise peamine põhjus. Kodeeritakse vastavalt RHK-10-le (vt klassifikaatorid ja loendid).

Ravitüüp — andmed ravitüübi järgi kogutud alates 2016. aastast. Ravi põhjuste tabelites (PH01, PH1, PH02, PH2) jaotatakse:

• Aktiivravi – sisaldab kõiki patsiente (sh psühhiaatriline ja taastusravi), välja arvatud iseseiseva õendusabi patsiendid.
• Õendusabi — iseseisvas statsionaarses õendusabis ravitud patsiendid. Sisaldab aktiivravihaiglates ja õendushaiglates (HP.2) osutatavat õendusabi (lisainfo HP loendi kohta siit).

RHK-10 — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes väljaanne (vt klassifikaatorid ja loendid).

Surnultsünd ehk hiline lootesurm — vähemalt 500 grammi sünnikaaluga ja pärast 22. rasedusnädalat toimunud üsasisene surm.

Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Vanuserühm — haigla- ja päevaravi põhjuste statistikas kogutakse andmeid 0–14aastaste ning 15aastaste ja vanemate isikute kohta või 5-aastaste vanuserühmadena.

Päeva- ja haiglaravi põhjuste statistika kogumise eesmärk on hinnata, mis põhjustel ja kui kaua vajatakse haiglaravi või päevaravi.

Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“.

Haiglaravi põhjuse andmeid kogutakse aastaaruandega „Haigla“. Aruande peavad esitama kõik aruandeaastal statsionaarset tervishoiuteenust osutanud juriidilised isikud (sh õendushaiglad (HP.2)) . Päevaravi põhjuse andmeid kogutakse aastaaruandega „Päevaravi“. Aruande peavad esitama kõik aruandeaastal päevaravi osutanud juriidilised isikud.

Tervishoiuteenuse osutajad esitavad andmeid vastavalt oma tegevuskohale.

Andmed on esitatud rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Rätsep M, Tomson K. Haiglaravi maakondades 2009–2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs pdf-failina

Kirpu V, Eigo N. Statsionaarselt ja päevaravilt lahkunute arvu võrdlus tervise infosüsteemi ja Tervise Arengu Instituudi andmete põhjal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport pdf-failina

Rätsep M. Haiglaravi põhjused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina

Ruuge M, Inno M. Statsionaarsete ja päevaravi epikriiside saatmise aeg tervise infosüsteemi 2015. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina

Lisaselgitusi tervise infosüsteemi andmete põhjal avaldatud haigla- ja päevaravi põhjuste kohta saab lugeda siit (avaldatud 04.10.2016).

Rätsep M. Haigla- ja päevaravi põhjuste kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. Kvaliteediraport pdf-failina

Merike Rätsep

tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

E-post: Merike.Ratsep[ät]tai.ee

Uuendatud: 13.10.2022