| Mõisted | Metoodika | Visualiseeritud andmed | Klassifikaatorid ja loendid | Väljaanded | Viited | Kontaktisik |
Aegrea kalendaarne korrigeerimine — protsess, mille eesmärk on kalendriefektide mõju kindlakstegemine ja elimineerimine.
Aegrea sesoonne korrigeerimine — sesoonse komponendi kindlakstegemise ja selle elimineerimise protsess. Sesoonsust võivad põhjustada looduslikud faktorid, haldustingimused, sotsiaalsed- ja kultuuritraditsioonid.
Aegrea tööpäevade korrigeerimine — protsess, mille eesmärk on tööpäevade efekti mõju kindlakstegemine ja elimineerimine ehk eesmärk saada sesoonselt korrigeeritud seeria, mille väärtused on sõltumatud kuu/kvartali pikkusest ja päevade koosseisust (töö- ja nädalavahetuste päevade arvust).
Ambulatoorne operatsioon hambaravis — kirurgiline protseduur hammastele ja igemetele, mida tehakse ambulatoorse vastuvõtu ajal. Ilma kirurgilise sekkumiseta hamba väljatõmbamine siia alla ei kuulu.
Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi — mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.
Ambulatoorne vastuvõtt — patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kohtumine kokkulepitud ajal ja viisil, kas tervishoiuteenuse osutaja juures või turvalist IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahendust kasutades.
Hambaarsti külastanud isikud — hammaste raviga seotud (sh suu- ja hambakirurgia) vastuvõttudel käinud inimeste arv, kes vajasid raviprotseduure (v.a proteetilise raviga seotud vastuvõttudel ja ortodondi juures käinud inimesed). Aasta jooksul mitme erineva teenuseosutaja juures hambaarsti külastanud inimesed on kirjas mitmekordselt.
Hambaarsti vastuvõtt ja koduvisiit — hammaste raviga (sh suu- ja hambakirurgia) seotud vastuvõtud ja koduvisiidid, mille käigus on ravitud hambaid või igemeid, tehtud profülaktilisi või kirurgilisi protseduure ning röntgenuuringuid. Siia alla ei kuulu proteetilise raviga seotud vastuvõtud ja ortodondi vastuvõtud.
Isikud, kes ei vajanud ravi — hammaste raviga seotud (sh suu- ja hambakirurgia) vastuvõttudel käinud inimeste arv, kellel aasta jooksul kordagi ravivajadust ei tuvastatud. Ravi mittevajanud inimesteks arvestatakse ka need, kellele osutatud teenused piirdusid üksnes: hammaste valgendamise protseduuride; hammaste fluoroteraapia; hammaste lihvimisega hambumuse korrigeerimiseks; hammaste puhastamisega biokilest; silandi paigaldamisega; röntgen- või mõni muu ülesvõtte tegemisega hammaskonnast või näo-, lõualuu-, peapiirkonnast.
Kalendaarne komponent — sesoonse komponendi osa, mis on seotud riigis kasutatava kalendri, fikseeritud ja liikuvate pühade, liigaasta ja teiste kalendaarsete nähtustega.
Kaugvastuvõtt — on patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kokkulepitud kohtumine IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahenduse vahendusel, mis võimaldab osapoolte vahelist samaaegset suhtlust telefoni, video või veebivestluse vahendusel tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil.
Koduvisiit — patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kokkulepitud kohtumine patsiendi juures tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil.
Kontaktvastuvõtt — patsiendi ja tervishoiuspetsialisti kokkulepitud kohtumine tervishoiuteenuse osutaja juures tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil.
Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha maakond. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) alusel. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.
Parodontiidi raviga seotud vastuvõtt — hammaste raviga seotud vastuvõtt, mille ajal on ravitud igemepõletikku ja hambajuureümbrise haigusi (RHK-10 kood K05).
Sesoonne komponent — kujutab endast kõikumisi, mida on võimalik jälgida aasta jooksul (kuude või kvartalite kaupa) ja mis korduvad aastast aastasse.
Suuhügienisti vastuvõtt — suuhügienisti või suuhügienisti ametikohal töötava vastava spetsialiseerumisega hambaraviõe vastuvõtt.
Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.
Vanuserühm — ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistikas kogutakse andmeid 0–14aastaste ning 15aastaste ja vanemate isikute kohta.
Vastuvõtud hambaarsti erialadel — kõigil hambaarsti ametitel (hambaarst, ortodont, proteesiarst, suu-, näo- ja lõualuukirurg) toimunud vastuvõtud ja koduvisiidid kokku. Suu-, näo- ja lõualuukirurgide puhul on näidatud ainult hambaraviteenuse osutamisega seotud vastuvõtud.
Õe või ämmaemanda iseseisev töö — õe või ämmaemanda iseseisev vastuvõtt või koduvisiit.
Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistika kogumise eesmärk on saada ülevaade tervishoiuteenuse osutajate koosseisus töötavate arstide, õdede ja ämmaemandate tehtud (iseseisvate) ambulatoorsete vastuvõttude (sh kaugvastuvõttude) ja koduvisiitide mahust vastavalt tegevuskohale.
Andmete kogumise aluseks on tervishoiuteenuse korraldamise seadus ja selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord". Aruanded esitatakse Tervise Arengu Instituudile veebipõhiselt tervishoiustatistika aruannete kogumise keskkonna A-veeb kaudu.
Andmeid kogutakse kõigilt ambulatoorset tervishoiuteenust osutavatelt juriidilistelt isikutelt, kus arstid, õed ja ämmaemandad teevad ambulatoorseid vastuvõtte ja koduvisiite. Ainult koolitervishoiuteenust või õendusteenust üldhooldekodus osutavad asutused ning kiirabi ja hambaravi-, hambaproteesiasutused ei pea aruannet koostama.
Tervishoiuteenuste kasutamise ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistika aluseks on järgmised aruanded:
Aruandega „Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“ kogutakse arsti, õe ja ämmaemanda vastuvõttude (nii kontakt- kui kaugvastuvõtud) ja koduvisiitide statistika vastavalt ametite loetelule, mis on koostatud „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevusete loetelu“ ja „Õendusabi erialade loetelu“ alusel. Eristatud on 37 arsti ja 3 õe ning ämmaemanda ametit. Üldjuhul hambaraviasutused ei esita aruannet „Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“, v.a juhul, kui asutuses töötab teise ametiala arste (nt suu-, näo- ja lõualuukirurg, radioloog), kes teevad vastuvõtte või koduvisiite.
Alates 2021. aastast lisati aruande andmekoosseisu kaugvastuvõtt, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi nagu telefoni-, video- või veebivestlus.
Kuni 2016. a (k.a) koguti arsti ja õe ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide andmeid kahe erineva aruandevormiga – kvartaliaruandega „Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid“ koguti andmeid kiirstatistika avaldamiseks ning aastaaruande „Tervishoiuasutus“ tabeliga „Ambulatoorne abi“ saadi neile lisaandmeid. Nt kuni 2016. aastani koguti ka arsti registreeritud telefonikonsultatsioonide arvu, mis on oluline osa arsti (sh perearsti) töös. Samuti eristati arsti külastustest haigusega seotud pöördumisi ülejäänud profülaktilistest külastustest (tõendi saamine, vaktsineerimine, terve lapse või raseda jälgimine jms). Nende andmete kogumine lõpetati uue aastaaruande kehtestamisega. Haigusega seotud visiitide eristamine profülaktilistest visiitidest nõudis tervishoiuteenuse osutajatelt palju ressurssi. Telefonikonsultatsioonide kogumine lõpetati seetõttu, et andmed perearsti-õe telefonikonsultatsioonide kohta on võimalik pärida Eesti Haigekassast ning eriarsti-õe telefonikonsultatsioonide andmed ei olnud piisavalt kvaliteetsed – neil puudub ühtne kodeerimine ja definitsioon.
Aastani 2008 avaldati andmed kõikide õdede ja ämmaemandate kohta kokku, alates 2009. aastast on üldarvust eraldi välja toodud koduõe, ämmaemanda ja töötervishoiuõe vastuvõtud ja koduvisiidid. Alates 2017. a kehtinud aruandevormiga on eristatud pere- ja koduõe ning ämmaemanda vastuvõtud ja koduvisiidid.
2017. aasta perearsti vastuvõttude arvu langus (11%) võrreldes varasema aastaga on seotud perearsti infosüsteemi tehnilisest muudatusest. Infosüsteemis muudeti korduvretsepti markeeringut, kui varasemalt kodeeriti korduvretsepti väljastamine eraldi vastuvõtuna, siis 2017. aastast on need kodeeritud telefonikonsultatsioonina (vastavad Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu koodid 9002 ja 9018). Eesti Haigekassa andmete alusel suurenes 2017. aastal telefonikonsultatsioonide maht kaks korda ja vastuvõttude arv vähenes ligi 16% võrreldes eelneva aastaga.
2020. aasta arstide ja õendustöötajate kontaktvastuvõttude ning koduvisiitide langus (24%) oli tingitud COVID-19 pandeemiast. Peale COVID-19 eriolukorra välja kuulutamist 2020. aasta märtsis hakati tervishoiuteenuse pakkumisel ulatuslikumalt kasutama patsiendiga suhtlust distantsilt – kaugvastuvõtud. Eesti Haigekaasa andmetel tehti 2020. aastal eriarstide ja õdede poolt kokku ligi 379 000 kaugvastuvõttu. Perearstiabis nõustati kaks korda enam patsiente telefoni ja e-posti teel kui aasta varem ehk nõustamiste arv kasvas 2,6 miljonilt ligi 4 miljonini. Lisaks suurenes perearsti nõuandetelefoni kõnede arv 35% võrra võrreldes aasta varasemaga. 2020. aastal tehti nõuandetelefonile 316 800 kõnet, mis oli ligi 82 150 kõnet enam kui 2019. aastal.
Hambaravi statistika kogumise eesmärk on anda ülevaade hambaraviteenust osutavate tervishoiuasutuste töö mahust ning aasta jooksul täiskasvanute ja lastele osutatud hambaraviteenustest vastavalt tegevuskohale.
Andmeid kogutakse vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 07.12.2012 määrusele nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ kõigilt iseseisvatelt hambaraviasutustelt kui ka teiste raviasutuste koosseisus olevatelt hambaravi, hambaproteesi ja ortodontia osakondadelt/kliinikutelt.
Hambaarsti vastuvõtte ja koduvisiite kogutakse aastaaruandega „Hambaarsti aruanne“ kahe vanuserühma kohta: lapsed (0–14 aastased) ja täiskasvanud (15 ja vanemad). Aruande täidavad nii iseseisvad hambaraviasutused kui ka teise raviasutuse koosseisus olevad hambaravi, hambaproteesi ja ortodontia osakonnad/kliinikud. Aruande tabelis 1 „Hambaarsti vastuvõtud ja koduvisiidid“ kogutakse andmed aasta jooksul täiskasvanutele ja lastele tehtud kõigi hambaarsti erialade (hambaarstide, proteesiarstide, ortodontide ja iseseisvates hambaraviasutustes töötavate suu-, näo- ja lõualuukirurgide) ambulatoorsed visiidid kokku. Andmeid kogutakse kahe vanuserühma kohta: lapsed (0–14 aastased) ja täiskasvanud (15 ja vanemad).
Hambaarsti erialad kokku (hambaarstide, proteesiarstide, ortodontide ja suu-, näo- ja lõualuukirurgide) ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid kokku real kajastatakse vastuvõtud ühekordselt. Kui ühe vastuvõtu käigus on tehtud erinevaid töid (nt ravi ja proteesimine), siis arvestatakse vastuvõtt mõlemas vastava töö kategoorias.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on suu-, näo- ja lõualuukirurgi vastuvõtud ja koduvisiidid avaldatud tabelites AV10, AV11, AV12 ja AV13 vastavalt:
2017. aastal suurenes suu-, näo- ja lõualuukirurgide vastuvõttude arv võrreldes 2016. aastaga poole võrra. Vastuvõttude arvu tõusu võimalikuks põhjuseks on andmekogumise metoodika muutus – varasemalt koguti vastuvõttude ja koduvisiitide andmeid hambaarsti erialade kaupa ühel ja samal aruandevormil, kus kõik hambaraviteenust osutanud asutused ei eristanud eraldi reale märgitavaid suu-, näo- ja lõualuukirurgide vastuvõtte kõigist hambaarsti erialad kokku vastuvõttudest. Kehtiva andmekogumise meetodiga on suu-, näo- ja lõualuukirurgi vastuvõtud selgemalt eristatud, kuna andmete kogumine käib kahe erineva aruandevormiga.
Sesoonsest korrigeerimisest (vastuvõttude andmed 2008–2016)
Aegrea sesoonne korrigeerimine on sesoonse komponendi kindlakstegemise ja selle elimineerimise protsess. Sesoonsust võivad põhjustada looduslikud faktorid, haldustingimused, sotsiaalsed- ja kultuuritraditsioonid.
Sesoonne korrigeerimine annab võimaluse teha võrdlusi ja tõlgendada seeria arengut ajas erinevate hooajaliste mustritega. Sesoonne korrigeerimine on oluline vahetult üksteisele järgneva kahe perioodi (kuu/kvartali) muutuse jälgimisel, sest kahte kõrvuti asetsevat perioodi iseloomustab tavaliselt tugev sesoonsus. Sesoonselt korrigeeritud aegridade puhul saab rääkida ainult tõusu või languse tendentsist ning mingil määral ka selle kiirusest. Ühe korrigeeritud aegrea elemendi arv ei näita tegelikkust ega ei kirjelda reaalset arvu. Seega võrreldes kahe erineva aasta sama perioodi, tasub kasutada sesoonselt korrigeerimata andmeid.
Aegrea sesoonseks ja tööpäevade arvuga korrigeerimiseks on kasutatud Eurostati poolt tellitud vaba tarkvara DEMETRA 2.04 ja selles sisalduvat parameetrilistel meetoditel põhinevat mudelit TRAMO/SEATS. Mudelit uuendatakse keskmiselt üks kord aastas. Aegrea parameetreid uuendatakse tagasiulatuvalt 4 aastat eespool viimati lisatud vaatlusest. Lisainfo sesoonsest korrigeerimisest leiate siit.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.
Eriarstiabi erialade loetelu
Arsti ja hambaarsti erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.
Õendusabi erialade loetelu
Õendusabi erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus „Õendusabi erialade loetelu“.
Liivlaid H. Hambaravi andmed tervise infosüsteemis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
Anderson E, Eigo N, Kirpu V, Panov L, Rätsep M, Sokurova D, Väärsi K. Perearstiabisse pöördumise põhjused, 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport pdf-failina
Anderson E. Ämmaemandate visiidid 2009–2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina
National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Ingliskeelne raport pdf-failina
Anderson E, Panov L. Perearstiabiasutuste ambulatoorsed visiidid tervise infosüsteemi andmetes 2015. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Analüüs pdf-failina
Anderson E. Õdede iseseisvad ambulatoorsed visiidid 2005–2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina
Anderson E. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 2004–2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Analüüs pdf-failina
Anderson E. Ambulatoorsete visiitide statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Kvaliteediraport pdf-failina
Tilk R. Hambaravi statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Kvaliteediraport pdf-failina
Eigo N. Sesoonne korrigeerimine arsti ambulatoorsete vastuvõttude näitel. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. Artikkel pdf-failina
Eva Anderson
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Eva.Anderson[ät]tai.ee
Hambaarsti vastuvõttude andmete kontakt
Gettrin Kivisild
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Gettrin.Kivisild[ät]tai.ee
Uuendatud: 28.09.2022