| Mõisted | Metoodika | Klassifikaatorid | Väljaanded | Kontakt |
Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatud kordajate leidmisel.
Elukoht — rahvastikuregistri järgne maakond. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid). Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Elukohana on eraldi välja toodud elukoht väljaspool Eestit ning elukoht teadmata, millega seotud juhte ei ole arvestatud kokku piirkonna „Eesti“ all.
Kodu — eluruumid ja selle juurde kuuluvad hooned koos koduõuega, v.a elamisasutused.
Põhidiagnoos — patsiendi ravil viibimise peamine põhjus. Kodeeritakse vastavalt RHK-10-le.
Ravivajadus — statistikas on ravi vajanud vigastustena käsitletud kõiki vigastusi, mille pärast pöörduti tervishoiuteenuse osutaja poole.
RHK-10 — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes versioon (vt klassifikaatorid).
Tervise infosüsteem — riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks (Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, §591 lõige 1).
Vigastus — väliste tegurite mõjul tekkinud kehaline kahjustus. Hõlmab vigastusi, mürgistusi ja muid välispõhjuste toime tagajärgi. Klassifitseeritakse RHK-10 peatüki XIX alusel.
Vigastusjuht — arsti registreeritud vigastus. Kui patsient on saanud mitut tüüpi või mitme kehapiirkonna vigastusi, loetakse need üheks juhuks peamise vigastuse ehk põhidiagnoosi järgi.
Välispõhjus — väliskeskkonna tegurid, sündmused ja olukorrad, mis on põhjustanud vigastuse. Klassifitseeritakse RHK-10 peatüki XX alusel.
Algandmed
Vigastusjuhtude statistika põhineb Eesti Haigekassa lepingupartneritest tervishoiuteenuse osutajate poolt Haigekassale vastaval aastal esitatud raviarvetel. Hõlmatud on nii ambulatoorse, statsionaarse kui päevaravi, samuti taastusravi, õendusabi ning hambaravi kohta esitatud arved, millele märgitud põhidiagnoos on vahemikus S00–T98 (RHK-10 järgi).
Statistikas on arvestatud nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata isikute vigastusjuhte. 2016. a andmestik ei sisaldanud ravikindlustamata isikute vanuseid. Andmete kao vähendamiseks ühendati raviarvetel olev info muude tunnuste kaudu tervise infosüsteemi andmetega, tuvastades nii 66% kindlustamata isikute vanuse.
Statistika ei sisalda Kaitseväes ja vanglates registreeritud vigastusjuhte ning neid vigastusi, mille korral kiirabi andis sündmuskohal esmaabi ning kannatanut ei viidud haiglasse.
Vigastuste kodeerimine
Põhidiagnoos kodeeritakse RHK-10 XIX peatüki järgi. Statistikas on arvesse võetud põhidiagnoosi koodi kolm esimest kohta, mis määravad vigastatud kehapiirkonna ja vigastuse tüübi.
Välispõhjusena on arvesse võetud RHK-10 koodi kolm esimest kohta, mis määravad vigastuse saamise otsese põhjuse.
RHK-10 järgi kasutatakse vigastuse välispõhjuse kirjeldamiseks 5-kohalist koodi:
Välispõhjuse toimumise koha kirjeldused RHK-10 koodide alusel on järgnevad:
| Koha kood (RHK-10) | Toimumise koht |
| 0 | Kodu |
| 1 | Elamisasutus |
| 2 | Kool, muu asutus ja avalik administratiivpiirkond |
| 3 | Spordi- ja kehakultuuriväljakud, -asutused |
| 4 | Tänav ja (maan)tee |
| 5 | Kaubanduse ja teeninduse piirkond |
| 6 | Tööstus- ja ehituspiirkond |
| 7 | Talumajapidamine |
| 8 | Muud täpsustatud kohad |
| 9 | Täpsustamata paik |
Välispõhjus on teadmata, kui raviarvele ei ole välispõhjust märgitud või kui ühe isiku sama juhuga seotud arvetele on märgitud erinevatesse jaotisrühmadesse kuuluvaid välispõhjuseid (nt W01 ja W22). Need juhud kajastuvad ridadel „Välispõhjus teadmata“, „Välispõhjus teadmata, põhidiagnoos T78“ ning „Välispõhjus teadmata, põhidiagnoos T79–T98“. Välispõhjus on loetud teadmata välispõhjuste hulka ka siis, kui selleks on märgitud Y90–Y98, mida RHK-10 järgi ei või kasutada ainsa välispõhjuse koodina.
Vigastusjuhud
Ühe vigastuse kohta võidakse esitada mitu raviarvet erinevatelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Statistikas kajastatud vigastusjuhud on saadud isikupõhiste raviarvete ühendamisel.
Ühe isikuga seotud raviarved on loetud ühe vigastusjuhu juurde kuuluvaks järgmiste põhimõtete alusel:
Eristatud on RHK-10 XIX peatüki järgi kodeeritavaid vigastusi (S00–T75), mujal klassifitseerimata kahjulikke toimeid (T78) ning tüsistusi ja vigastuste jääknähte (T79–T98). Juhtude eristamisel on arvesse võetud raviarvele märgitud põhidiagnoos.
Kodeerimisvigadest tulenevalt ei saa välistada ühe vigastusjuhu korduvat arvestamist statistikas. Teatud vigastusjuhte, mida suurema tõenäosusega võib aasta jooksul esineda korduvalt (nt alkoholimürgistus, võõrkeha silmas), võis statistikast välja jääda, kuna kasutatud metoodika ei võimaldanud kõiki erinevate juhtudega seotud raviarveid üksteisest eristada.
Tabelis VIG12 on välispõhjuse toimimise kohana eristatud kodu, muid kohti ja juhte, mille puhul koht on teadmata. „Muu koht“ hõlmab koha koode 1–8. Vigastuse saamise koht on teadmata, kui kohaks on märgitud „täpsustamata paik“ või on koht märkimata.
Kuna statistika jaoks on kasutatud ühel aastal esitatud raviarveid ning raviarvetele ei märgita põhidiagnoosi statistilist liiki (esmane/korduv) alati korrektselt, siis kajastuvad statistikas aasta jooksul ravi vajanud vigastused, mitte vigastuste esmasjuhud.
Andmed avaldatakse nii absoluut- kui suhtarvudena (100 000 elaniku kohta).
Tabelites VIG13 ja VIG14 on iga isikut võetud ühe välispõhjuste rühma piires arvesse üks kord, sõltumata isiku vigastusjuhtude arvust aasta jooksul.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.
Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)
Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda http://rhk.sm.ee/ ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.
Veskimäe L. Koduvigastused 2016–2021. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs pdf-failina
Panov L. Vanemaealiste vigastused 2016–2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs pdf-failina
Väärsi K, Kirpu V. Laste vigastused Eestis aastatel 2016–2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Analüüs pdf-failina
Kirpu V. Haigekassa kindlustamata patsientide vigastuste andmete imputeerimine. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
Panov L. Vigastused Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
Panov L. Vigastused Eestis 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Analüüs pdf-failina
Tervise Arengu Instituut. Vigastused Eestis 2016. Injuries in Estonia 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Trükis pdf-failina
Jane Idavain
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Jane.Idavain@tai.ee
Uuendatud: 22.04.2024