| Mõisted | Metoodika | Visualiseeritud andmed | Klassifikaatorid | Viited | Kontakt |
Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.
Hospitaliseerimine – ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) tabelites patsiendi statsionaarsele aktiivravile (v.a taastusravi ja iseseisev õendusabi) võtmine, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.
Hospitaliseeritute haigestumuskordaja – hospitaliseeritud isikute (ei ole sees haiglaväliselt surnud) arv aastas 100 000 sama vanuserühma elaniku kohta. Kasutatud on aastakeskmist rahvaarvu.
Hospitaliseeritud isik – ÄMIga (RHK-10 diagnoosikoodid I21 või I22) hospitaliseeritud isik aastas ühekordselt. Kui patsient on aasta jooksul korduvalt haigestunud ägedasse müokardiinfarkti, on vanus arvestatud viimase hospitaliseerimise järgi.
Hospitaliseeritud patsient (juht) – iga ÄMI (RHK-10 diagnoosikoodid I21 ja I22) on arvestatud ühe juhuna (ka siis kui patsienti on ravitud sama ägeda müokardiinfarktiga mitmes haiglas). Kui patsient on aasta jooksul korduvalt haigestunud ja hospitaliseeritud ÄMIga, on arvesse võetud vastav juhtude arv.
Infarkti alatüüp – on liigitatud:
Ravi algus 24 tunni jooksul haigestumisest – ataki algus (haigestumine) on ägedate sümptomite algus (või nende puudumisel aeg, millal tekkis isikul nt teadvusekadu). Kui isikul on ebamäärased või intermiteeruvad sümptomid ning seejärel tekkinud prolongeeritud tõsisemad sümptomid, millele järgneb kiirabi väljakutse, siis ataki alguse ajaks loetakse aega, mil hakkasid prolongeeritud sümptomid. Kui on esinenud mitmed sümptomitega atakid, millest igaüht võiks kvalifitseerida kui võimalikku ataki algust, siis alguseks loetakse esimene aeg, mil tekkis tüüpiline rinnakutagune valu kestusega rohkem kui 20 min. Ebamäärase alguse ja aeglaselt süvenevate sümptomite korral mitme päeva jooksul (s.o. on crescendo tüüpi algus) ei ole täpselt võimalik ataki algusaega määratleda. Ravi algus tähendab esimest kontakti meditsiinitöötajaga.
ÄMI riskitegurid:
Andmeallikaks on müokardiinfarktiregister (Estonian Myocardial Infarction Registry).
Registrit peetakse müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.
Registrile esitavad andmeid kõik müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarkti haiget ravivad tervishoiuteenuse osutajad Eesti residentide kohta. Registrile esitatakse andmed rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) toodud diagnooside I21.0–I21.9 (äge müokardiinfarkt) ja I22.0–I22.9 (äge korduv müokardiinfarkt) kohta.
Patsiendi isikukoodi abil on andmed ühendatud/kontrollitud eelnevate aastatega, eri haiglate vahel, Tervisekassa andmebaasiga ning rahvastikuregistriga ja surma põhjuste registriga.
Tabelis „AMI01: Ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) hospitaliseeritud isikud ja haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi“ on standardimiseks kasutatud Euroopa 2013. aasta standardrahvastikku.
Euroopa 2013. aasta standardrahvastiku vanuseline struktuur
KOKKU 100 000 0 1000 1–4 4000 5–9 5500 10–14 5500 15–19 5500 20–24 6000 25–29 6000 30–34 6500 35–39 7000 40–44 7000 45–49 7000 50–54 7000 55–59 6500 60–64 6000 65–69 5500 70–74 5000 75–79 4000 80–84 2500 ≥85 2500
Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)
Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.
Põhjalikum informatsioon müokardiinfarktiregistri tegevuse ja tulemuste (sh aastaaruanded) kohta asub: https://www.kliinikum.ee/infarkt/
Gudrun Veldre
Müokardiinfarktiregister, Tartu Ülikooli Kliinikum
Tel: +372 731 8459
E-post: emir[ät]infarkt.ee
Uuendatud: 1.12.2025