Äge müokardiinfarkt

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Hospitaliseerimine – ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) tabelites patsiendi statsionaarsele aktiivravile (v.a taastusravi ja iseseisev õendusabi) võtmine, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.

Hospitaliseeritute haigestumuskordaja – hospitaliseeritud isikute (ei ole sees haiglaväliselt surnud) arv aastas 100 000 sama vanuserühma elaniku kohta. Kasutatud on aastakeskmist rahvaarvu.

Hospitaliseeritud isik – ÄMIga (RHK-10 diagnoosikoodid I21 või I22) hospitaliseeritud isik aastas ühekordselt. Kui patsient on aasta jooksul korduvalt haigestunud ägedasse müokardiinfarkti, on vanus arvestatud viimase hospitaliseerimise järgi.

Hospitaliseeritud patsient (juht) – iga ÄMI (RHK-10 diagnoosikoodid I21 ja I22) on arvestatud ühe juhuna (ka siis kui patsienti on ravitud sama ägeda müokardiinfarktiga mitmes haiglas). Kui patsient on aasta jooksul korduvalt haigestunud ja hospitaliseeritud ÄMIga, on arvesse võetud vastav juhtude arv.

Infarkti alatüüp – on liigitatud:

• NSTEMI – ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarkt
• STEMI – ST-segmendi elevatsiooniga müokardiinfarkt

Ravi algus 24 tunni jooksul haigestumisest – ataki algus (haigestumine) on ägedate sümptomite algus (või nende puudumisel aeg, millal tekkis isikul nt teadvusekadu). Kui isikul on ebamäärased või intermiteeruvad sümptomid ning seejärel tekkinud prolongeeritud tõsisemad sümptomid, millele järgneb kiirabi väljakutse, siis ataki alguse ajaks loetakse aega, mil hakkasid prolongeeritud sümptomid. Kui on esinenud mitmed sümptomitega atakid, millest igaüht võiks kvalifitseerida kui võimalikku ataki algust, siis alguseks loetakse esimene aeg, mil tekkis tüüpiline rinnakutagune valu kestusega rohkem kui 20 min. Ebamäärase alguse ja aeglaselt süvenevate sümptomite korral mitme päeva jooksul (s.o. on crescendo tüüpi algus) ei ole täpselt võimalik ataki algusaega määratleda. Ravi algus tähendab esimest kontakti meditsiinitöötajaga.

ÄMI riskitegurid:

• Hüpertensioon – patsiendil on diagnoositud arteriaalset hüpertensiooni kas varem või käesoleval hospitaliseerimisel. Anamneesis vererõhu väärtused mõõdetud vähemalt kahel või enamal korral: süstoolne vererõhk >140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk >90 mmHg.
• Suitsetamine – patsient suitsetab igasugu sorti tubakat regulaarselt viimase 1 kuu jooksul enne käesolevat hospitaliseerimist.
• Düslipideemia – patsiendil on diagnoositud düslipideemiat kas varem või käesoleval hospitaliseerimisel arsti poolt järgnevate kriteeriumitega:
  

  - üldkolesterool >4,5 mmol/l või
  - LDL (low-density lipoproteins e väikse tihedusega lipoproteiinides) >2,5 mmol/l või
  - HDL (high-density lipoproteins e suure tihedusega lipoproteiinides) meestel <1,0 mmol/l ja naistel <1,2 mmol/l;
  - triglütseriidid >1,7 mmol/l.

• Diabeet – patsiendil on enne käesolevat hospitaliseerimist diagnoositud diabeet vastavalt kriteeriumitele.
• Ülekaal – siin alla 65-aastastel KMI ≥25 ning 65-aastastel ja vanematel KMI ≥30. Kehamassiindeks (KMI) arvutatakse valemi alusel: KMI = kehakaal (kg) / pikkus (m)².

Andmeallikaks on müokardiinfarktiregister (Estonian Myocardial Infarction Registry).

Registrit peetakse müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks.

Registrile esitavad andmeid kõik müokardiinfarktijuhte nii elupuhuselt kui ka pärast surma diagnoosivad ja müokardiinfarkti haiget ravivad tervishoiuteenuse osutajad Eesti residentide kohta. Registrile esitatakse andmed rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) toodud diagnooside I21.0–I21.9 (äge müokardiinfarkt) ja I22.0–I22.9 (äge korduv müokardiinfarkt) kohta.

Patsiendi isikukoodi abil on andmed ühendatud/kontrollitud eelnevate aastatega, eri haiglate vahel, haigekassa andmebaasiga ning rahvastiku- ja surma põhjuste registriga.

Tabelis „AMI01: Ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) hospitaliseeritud isikud ja haigestumuskordajad 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi“ on standardimiseks kasutatud Euroopa 2013. aasta standardrahvastikku.

Euroopa 2013. aasta standardrahvastiku vanuseline struktuur

KOKKU	100 000
0	1000
1–4	4000
5–9	5500
10–14	5500
15–19	5500
20–24	6000
25–29	6000
30–34	6500
35–39	7000
40–44	7000
45–49	7000
50–54	7000
55–59	6500
60–64	6000
65–69	5500
70–74	5000
75–79	4000
80–84	2500
≥85	2500

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Põhjalikum informatsioon müokardiinfarktiregistri tegevuse ja tulemuste (sh aastaaruanded) kohta asub: http://www.infarkt.ee/

Gudrun Veldre

Müokardiinfarktiregister, Tartu Ülikooli Kliinikum

Tel: +372 731 8459

E-post: emir[ät]infarkt.ee

Uuendatud: 25.11.2021