Narkomaaniaravi

Maakond – patsiendi alaline elukoht.

Narkomaaniaraviregister on andmekogu, mida peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sh epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Selle eelkäia, Narkomaaniaravi Andmekogu, mis oli anonüümne andmekogu, alustas tööd raviteatiste kogumisega 01.01.2008. aastal. Alus sellele andmekogule pandi juba 2005. aastal, kui riigikogus võeti vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduse muutmise seadus. Nimetatud seaduse § 11 paneb aluse riiklikule registrile, sätestab tema eesmärgi, andmete esitajate ringi ning kirjeldab, millisel kujul andmekogu peetakse. Andmekogu täpsem kirjeldus, andmekoosseis ja andmete kogumise kord on jõustund 10.02.2020 tervise- ja tööministri määrusega narkomaaniaraviregistri põhimäärus.

Andmeid peavad narkomaaniaraviregistrisse esitama kõik Eestis psühhiaatria tervishoiuteenuse osutajad narkomaaniaravile pöördunud patientide kohta ühe nädala jooksul pärast narkomaaniaravi määramist. Ravi lõpetamise andmed saadab teenuseosutaja patsiendi kohta pärast ravi lõpetamist, katkestamist, edasisuunamist 30 päeva jooksul.

Alates 10.02.2020 on register isikustatud.

Andmeid koguti kuni 9.02.2020 kahe erineva teatisega: ravi alustamise teatisega, mis sisaldab põhjalikemaid andmeid ravilepöörduja kohta, ja ravi lõpetamise teatisega, mis kajastab ravi lõpetamise põhjust. Ravile pöördunute kohta koguti järgmisi andmeid:

1. sotsiaaldemograafilisi andmeid, nagu sugu, sünniaeg (kuu täpsusega), vanus, rahvus, kodakondsus, elamisviis, kooselu uimastikasutajaga, eluaseme tüüp, elukoht, tegevusala, kõrgeim lõpetatud haridustase;
2. raviandmeid, nagu diagnoos RHK-10 järgi (andmekogusse kogutakse andmed isikute kohta, kellele raviarst on pannud põhidiagnoosikoodiks F11–F16, F18–F19 koodi), kaasuv psühhiaatriline diagnoos, ravile pöördumise kuupäev, kavandatav ravi kestus, määratud ravi, määratud ravimid, ravi liik, ravile pöördumise soovitaja, varem saadud narkomaaniaravi, vanus esimest korda narkomaaniaravile pöördumisel;
3. andmed sõltuvusainete tarvitamise kohta, nagu põhiuimasti nimetus, selle tarvitamise viis ja sagedus, vanus põhiuimasti esmakordsel tarbimisel, teisese uimasti nimetus, teisese uimasti tarbimise viis ja sagedus;
4. andmed ravialuse riskiva tervisekäitumise kohta, nagu andmed sõltuvusaine süstimise fakti ja sageduse kohta, vanus uimasti esmakordsel süstimisel, ühissüstla kasutamine, ühise süstlanõela kasutamine;
5. ravi osutanud asutuse ja raviarsti andmeid;
6. ravi lõpetamise põhjus (ravi lõpetamise teatis).

Narkomaaniaravi andmekogu oli anonüümne riiklik andmekogu kuni 09.02.2020. Andmekogusse ei kogutud isikut üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid, nagu ravialuse nimi, isikukood, täpne sünniaeg või täpne kodune aadress. Kuna andmekogu ei sisaldanud isikut üheselt tuvastavaid andmeid, kajastas narkomaaniaravi andmekogu narkomaaniaravi ravijuhte, mitte isikuid.

Perioodil 01.01.2008–31.12.2013 saadeti Narkomaaniaravi andmekogusse 5597 raviteatist, neist 3492 ravi alustamise ja 2105 ravi lõpetamise teatist. Läbi aastate, enamik (ligi 80%) ravile pöördunutest on meessoost, 2/3 ravile pöördujatest on ravil korduvalt. Aastate kaupa on muutunud mõnevõrra ravile pöördunute vanuseline koosseis, kui 2008 oli patsiendi keskmine vanus 27,0, siis 2013. aastaks oli keskmine vanus tõusnud 31,3 aastani. Põhiline ravile pöördujate poolt kuritarvitatud sõltuvusaine oli ülekaalukalt fentanüül (üle 75% ravialustest oli nimetanud fentanüüli peamiseks tarvitatavaks sõltuvusaineks). Kolmandik narkomaaniaravi andmekogusse kantud ravijuhtudest lõpetati patsiendi ravile mitteilmumise tõttu.

Kuni 2017. a narkomaaniaravi andmekogu andmetesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest andmekogu vananenud IT-lahenduse tõttu oli registri töös lühemaid ja pikemaid katkestusi, mis vähendasid andmeesitajate hulka ja seeläbi teatiste arvu. Lisaks polnud isikustamata andmed piisavalt kõrge kvaliteediga ja kasuteguriga, et motiveerida andmeid esitama. Seetõttu jõudis perioodil 2014-2017 andmekogusse teatisi aasta-aastalt vähem.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja andmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Vals K. Narkomaaniaravi andmekogu 2014. ja 2015. aasta aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Aruanne kättesaadav pdf-failina siit

Vt varasemaid aruandeid Tervise Arengu Instituudi veebilehelt

Narkomaaniaravi register

Tervise Arengu Instituut

E-post: naris[ät]tai.ee

Uuendatud: 19.10.2023