| Mõisted | Metoodika | Klassifikaatorid | Väljaanded | Viited | Kontaktisik |
Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.
(Esmas)haigestumus – protsess, mis näitab haiguse tekkimise kiirust rahvastikus.
Esmasjuhtude arv – uute haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul.
Haigestumuse vanuskordaja – esmasjuhtude arv aastas 100 000 sama vanuserühma aastakeskmise rahvastiku kohta.
Haigestumuskordaja ehk tavaline haigestumuskordaja (ingl. k crude incidence rate) – väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvaarvu suhtes mingil ajavahemikul, arvutatakse teatud arvu inimeste ehk elanike kohta (tavaliselt 100 000). Haigestumuskordaja võrdub uute haigusjuhtude arv aastas jagatud aastakeskmise rahvastikuga (üldrahvastik või meesrahvastik või naisrahvastik) ja väljendatuna 100 000 elaniku kohta.
Maakond – elukoht. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.
Pahaloomulised kasvajad (paige) – RHK-10 rubriigid C00–C97.
RHK-10 - rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon, kümnes väljaanne.
Pahaloomuliste kasvajate andmed põhinevad Eesti vähiregistri andmebaasil.
Haigusjuhtude registreerimise aluseks on tervise- ja tööministri 6. märtsil 2019. a vastu võetud määruse „Vähiregistri põhimäärus“ alusel kinnitatud vorm teatis vähiregistrile.
Eesti vähiregister kasutab diagnoosi klassifitseerimisel Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni: Onkoloogia kolmandat väljaannet (RHK-O-3), mis sisaldab kahte teineteisest sõltumatut kodeerimissüsteemi kasvajate topograafia ja morfoloogia tähistamiseks. Haigestumusstatistika esitatakse aga Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel. RHK-O-3 koodid teisendatakse RHK-10 koodiks vastava, Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse ja Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni poolt loodud, üleminekuprogrammi abil (http://www.iacr.com.fr/).
Mitmikkasvajate arvestuses lähtutakse reeglitest, mis on välja töötatud Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni ja Euroopa Vähiregistrite Võrgustiku poolt (International Rules for Multiple Primary Cancers (ICD-O Third Edition). IARC Internal Report No. 2004/02. Lyon, 2004).
Vanuse arvutamisel on aluseks võetud sünnikuu ja sünniaasta, tegemist on vanusega pahaloomulise kasvaja diagnoosimise hetkel.
Haigusjuhtude maakondadesse ja suurematesse linnadesse jaotamisel on kasutatud elukohta diagnoosimise hetkel.
Kogu Eesti andmed on esitatud üksikpaikmeti ja/või paikmegrupiti, kusjuures kaetud on kõik RHK-10 rubriiki C00–C97 kuuluvad pahaloomulised kasvajad. Maakondlikud ning Tallinn ja Tartu andmed on esitatud paikmegruppide ja valitud paikmete kaupa.
Ajaline nihe haigestumusandmete ja aruandeaasta vahel on tingitud vajadusest täpsustada registri andmebaasi kogutud andmeid ning on vastavuses Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni soovitusega.
Lisainfot vähiregistri kohta saab Tervise Arengu Instituudi veebilehelt.
Andmete esitamisel on kasutatud Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendat väljaannet (RHK-10). Pahaloomulised kasvajad hõlmavad rubriike C00–C97 ja andmete esitamisel on kasutatud kolmekohalisi koode, v.a lümfoidleukeemia ja müeloidleukeemia alavormide puhul.
RHK-10: http://pub.e-tervis.ee/classifications/RHK-10 või http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2016/en (inglise keeles).
Paikmegrupid (RHK-10 kood):
| Paige | RHK-10 kood | Kommentaar |
| Keel | C01–C02 | Sisaldab keelepära ning keele muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid. |
| Ige, suupõhi jm. | C03–C06 | Sisaldab igeme, suupõhja, suulae ning suu muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid. |
| Suured süljenäärmed | C07–C08 | Sisaldab kõrvasüljenäärme ning muude ja täpsustamata suurte süljenäärmete pahaloomulisi kasvajaid. |
| Huul, suuõõs, neel (muu) | C14 | Sisaldab huule, suuõõne ja neelu muude ja ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid. |
| Pärasool jm. | C19–C21 | Sisaldab pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha, pärasoole ning päraku ja pärakukanali pahaloomulisi kasvajaid. |
| Maks jm. | C22 | Sisaldab maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomulisi kasvajaid. |
| Sapipõis jm. | C23–C24 | Sisaldab sapipõie ning sapiteede muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid. |
| Seedeelundid (muu) | C26 | Sisaldab seedeelundite muude ja ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid. |
| Hingamiselundid jm. | C39 | Sisaldab hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite muude ning ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid. |
| Naissuguelundid (muu) | C57 | Sisaldab muude ja täpsustamata naissuguelundite pahaloomulisi kasvajaid. |
| Kuseelundid (muu) | C68 | Sisaldab muude ja täpsustamata kuseelundite pahaloomulisi kasvajaid. |
| Kesknärvisüsteem (muu) | C72 | Sisaldab seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomulisi kasvajaid. |
| Sisesekretsiooninäärmed (muu) | C74-C75 | Sisaldab neerupealise ning muude sisesekretsiooninäärmete ja nendesarnaste moodustiste pahaloomulisi kasvajaid. |
| Paige teadmata või täpsustamata | C76–C80 | Sisaldab pahaloomulisi kasvajaid, mille algkolle on ebaselge, teadmata või täpsustamata. |
| Mitte-Hodgkini lümfoom | C82–C85/96 | Sisaldab follikulaarseid, difuusseid ning muid ja täpsustamata mitte-Hodgkini tüüpi lümfoome, perifeerseid ja naha T-rakklümfoome ning lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muid ja täpsustamata pahaloomulisi kasvajaid. |
| Hulgimüeloom | C90 | Sisaldab hulgimüeloomi ja plasmarakulisi pahaloomulisi kasvajaid. |
| Lümfoidleukeemia (muu) | C91.2–C91.9 | Sisaldab alaägedat lümfotsüütleukeemiat, prolümfotsüütleukeemiat, karvrakkleukeemiat, leukeemilist retikuloendotelioosi, täiskasvanu T-rakkleukeemiat, muid ning täpsustamata lümfoidleukeemiaid. |
| Müeloidleukeemia (muu) | C92.2–C92.9 | Sisaldab alaägedat müeloidleukeemiat, müeloidsarkoomi, granulotsüütsarkoomi, ägedat promüelotsüütleukeemiat, ägedat müelomonotsüütleukeemiat, muid ning täpsustamata müeloidleukeemiaid. |
| Leukeemia (muu) | C93–C95 | Sisaldab monotsüütleukeemiat, täpsustatud rakutüüpi muid leukeemiaid ja täpsustamata rakutüüpi leukeemiaid. |
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumuse statistika esitatakse 15 maakonna järgi, eraldi on välja toodud Tallinn ja Tartu. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.
Mägi M, Härmaorg P, Kullamaa L, Nõmm O, Innos K. Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit
Zimmermann M-L, Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit
Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit
Kirpu V. Vähki haigestumise riski hindamine vanuse, soo ja aasta järgi. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit
National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit
Rahu M. Eesti Vähiregistri loomise lugu ja käekäik. Akadeemia 2018;30(1):96–129.
Zimmermann M-L, Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus Eestis 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018.
Idavain J, Panov L, Eigo N. Pahaloomuliste kasvajate valitud paikmete ja näitajate andmeallikate analüüs. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Ülevaade kättesaadav pdf-failina siit
Aareleid T, Zimmermann M-L, Baburin A, Innos K. Divergent trends in lung cancer incidence by gender, age and histological type in Estonia: a nationwide population-based study. BMC Cancer 2017;17:596 Artikkel kättesaadav siit
Zimmermann M-L, Innos K, Härmaorg P, Mägi M, Baburin A, Aareleid T. Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis. Eesti Arst 2017;96(1):11–20. Artikkel kättesaadav pdf-failina siit
Paat-Ahi G, Sikkut R, Nurm Ü-K. Vähktõve sotsiaalmajanduslik analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; 2016. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit
Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis. Eesti Arst 2009;88(10):635–640.
Aareleid T, Mägi M. Vähihaigestumus ja vähiregister. Eesti Arst 2007;86(11):797–803.
Parkin DM. The evolution of the population-based cancer registry. Nat Rev Cancer 2006;6:603–12.
IARC. International Rules for Multiple Primary Cancers (ICD-O Third Edition). IARC Internal Report No. 2004/02. Lyon: IARC; 2004.
Aareleid T, Mägi M, toim. Vähihaigestumus Eestis 2000 – Cancer Incidence in Estonia 2000. Tallinn: Eesti Vähiregister ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla – Estonian Cancer Registry and North-Estonian Regional Hospital Foundation; 2003.
Parkin DM, Chen VW, Ferlay J, Calceran J, Storm HH, Whelan SL. Comparability and Quality Control in Cancer Registration. IARC Technical Report No. 19. Lyon: IARC; 1994.
Jensen OM, Parkin DM, Maclennan R, Muir CS, Skeet RG, et al. Cancer Registration Principles and Methods. IARC Scientific Publications No. 95. Lyon: IARC; 1991.
Cancer in Five Continents https://ci5.iarc.fr/
Global Cancer Observatory https://gco.iarc.fr/
European Network of Cancer Registries https://www.encr.eu/
ECIS - European Cancer Information System https://ecis.jrc.ec.europa.eu/
Lisainfo (sh väljaanded, artiklid ja muud viited) Tervise Arengu Instituudi vähiregisti veebilehelt.
Margit Mägi
Eesti Vähiregister
Tervise Arengu Instituut
Tel: +372 6593 830
E-post: Margit.Magi[ät]tai.ee
Uuendatud: 28.04.2022