| Mõisted | Metoodika | Viited |
Tervisekaotus ehk vaevuste tõttu kaotatud eluaastad 1000 elaniku kohta. Näitab terviselõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel, kasutades selleks enneaegsete surmade ja haigestumiste tõttu kaotatud eluaastaid. Tervisekaotus on seega aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui haigusi ega enneaegseid surmasid ei oleks esinenud. Tervisekaotus arvutatakse suremus- ja haiguskaotust summeerides. Tervisekaotuse kordaja 1000 elaniku kohta = tervisekaotus (aastates) / elanike arv × 1000. Peamised Eesti tervisekaotuse põhjustajad on südame-veresoonkonna haigused, vigastused ja kasvajad. Maakondlikult on tervisekaotuses suured erinevused, mis on tihedalt seotud maakonna sotsiaalmajandusliku olukorraga. Indikaator aitab hinnata maakondlikku muutust ajas – kas olukord on paranemas või halvenemas.
Haiguskaotus 1000 elaniku kohta näitab haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid. Haiguskaotus on aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui haigusi ei oleks esinenud. Näitaja arvutamiseks korrutatakse soo, vanuse, diagnoosi ning vajadusel ka muude tunnuste järgi kõigi haigusjuhtude arv iga konkreetse haiguse raskuse hinnangutega. Raskema haiguse korral on inimeste elukvaliteet ja töövõime rohkem langenud ning kaduma võib minna suurem osa eluaastast, samas kui kergemate haiguste puhul võib kaduma minna vaid väike osa eluaastast. Haiguskaotuse kordajat 1000 elaniku kohta maakonnas või kohalikus omavalitsuses arvutatakse järgnevalt: haiguskaotuse kordaja = haiguskaotus (aastates) / elanike arv × 1000.
Suremuskaotus 1000 elaniku kohta näitab enneaegsetest surmadest tingitud eluaastate kaotust. Suremuskaotus on aeg, mida üksikindiviidid ja rahvastik tervikuna oleks saanud kasutada, kui enneaegseid surmasid ei oleks esinenud. Surm loetakse enneaegseks, kui see saabub enne vanuserühma eeldatava eluea lõppu. Seega, mida nooremas eas surrakse, seda suurem on eluaastate kaotus. Näitaja arvutamiseks summeeritakse soo, vanuse ning vajadusel ka muude tunnuste järgi isikute surma hetke vanuse ja sellele vanusele vastava eeldatava eluea erinevused. Suremuskaotuse kordajat 1000 elaniku kohta maakonnas või kohalikus omavalitsuses arvutatakse järgnevalt: suremuskaotuse kordaja = suremuskaotus (aastates) / elanike arv × 1000.
2006. aasta tervisekaotuse arvutused on tehtud Sotsiaalministeeriumi poolt.
Suremuskaotuse ehk enneaegsetest surmadest tingitud eluaastate kaotuse (Years of Life Lost e YLL) leidmiseks summeeritakse soo, vanuse ning vajadusel ka muude tunnuste järgi isikute surma hetke vanuse ja sellele vanusele vastava eeldatava eluea erinevused. Surm loetakse enneaegseks, kui see saabub enne vanuserühma eeldatava eluea lõppu. Seega, mida nooremas eas surrakse, seda suurem on eluaastate kaotus. Haiguskaotuse ehk haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastate (Years of Lived with Disability e YLD) leidmiseks korrutatakse soo, vanuse, diagnoosi ning vajadusel ka muude tunnuste järgi kõigi haigusjuhtude arv (levimus) iga konkreetse haiguse raskuse hinnangutega. Raskema haiguse korral on inimeste elukvaliteet ja töövõime rohkem langenud ning kaduma võib minna suurem osa eluaastast, samas kui kergemate haiguste puhul võib kaduma minna vaid väike osa eluaastast. Tervisekaotus (varem on kasutatud ka terminit “haiguskoormus”) leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning seda väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena (Disability Adjusted Life Years e DALY). Metoodika eeliseks on see, et surma vanuse ja haiguste raskuse arvestamise tulemusena saadakse klassikaliste statistiliste tervisenäitajatega võrreldes ülevaatlikum pilt rahvastiku tervisest.
Sotsiaalministeeriumi toimetis „Eesti rahvastiku tervisekaotus“