| Mõisted | Metoodika | Visualiseeritud andmed | Väljaanded | Viited | Kontakt |
Antenataalne – sünnieelne, enne sündimist esinev.
Apgar'i indeks – kiire hinnang vastsündinu tervislikule seisundile 10-pallises skaalas arvestades südame löögisagedust, hingamist, lihaspinget, erutuvust ja nahavärvust.
Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Põhiliselt kasutatakse rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmeid.
Elussünd – elutunnustega (hingamine, südamelöögid, nabaväädi pulsatsioon ja/või tahtele alluvate lihaste ilmsed liigutused) lapse sünd sõltumata raseduse kestusest.
Enneaegne laps – varem kui 37. täis-rasedusnädalal sündinu (alla 259 päeva).
Esimene rasedusaegne külastus – esimene visiit (külastus) tervishoiuasutusse käesoleva raseduse ajal, mille kohta tehti esimene sissekanne rasedakaarti.
Fertiilne iga e. viljakas iga – naised vanuses 15–49 a.
Imiku osaline rinnapiimaga toitmine – lisaks rinnapiimale saab laps kas piimasegu või muud toitu (puder, köögiviljapüree jne).
Imiku täielik rinnapiimaga toitmine – laps saab ainult rinnapiima; lisaks võib saada vitamiine, ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud, mis asendaks toidukorda. Vajadusel võib laps süüa lüpstud rinnapiima kas lusikalt, topsist või lutipudelist.
Maakond – sündide statistika puhul naise elukoha maakond, st piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Põhiliselt kasutatakse rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmeid. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.
Neonataalperiood – periood alates sünnist kuni 7 päeva täissaamiseni pärast sündi.
Perinataalperiood – algab 22. täisrasedusnädala (154 päeva) möödumisel ja lõpeb 7 päeva täissaamisel pärast sündi.
Raseduskestus – raseduse kestus täisnädalates (või päevades); mõõdetakse alates viimase normaalse menstruaalperioodi esimesest päevast või ultrahelidiagnostika abil.
Rinnapiimatoidul laste arv – laste arv, kes on osalisel või täielikul rinnapiimatoidul. Osaliselt rinnapiimatoidul olijaks loetakse laps, kellel vähemalt üks toidukord päevas on rinnapiimast.
Surnultsünd ehk hiline lootesurm – vähemalt 500 grammi sünnikaaluga ja pärast 22. rasedusnädalat toimunud üsasisene surm.
Summaarne sündimuskordaja (total fertility rate) – keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5 aasta vanuserühmade puhul korrutatuna viiega).
Sündimuse erikordaja (fertility rate) – elussündide arv aastas tuhande 15–49 aastase naise kohta.
Sündimuse vanuskordaja (age-specific fertility rate) – elussündide arv aastas 1000 mingis vanuses naise kohta. Mõõdab sündimust mingis vanuserühmas.Sündimuse vanuskordaja leidmiseks on aasta jooksul elusalt sündinud laste arv mingis vanuserühmas naistel jagatud samas vanuserühmas naiste aastakeskmise arvuga ja korrutatud 1000-ga.
Sünnikaal – vastsündinu esimene sünnijärgne kaal (eelistatavalt esimesel elutunnil).
Sünni(tus)eelne nõuandlakülastus – siin: sünnituseelne arsti (naistearsti, perearsti jm) ja/või ämmaemanda külastus.
Sündimuse üldkordaja (crude birth rate) – elussündide arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Vanuserühm – vanus rühmadena; vanus on iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval.
Sünnid
Andmete kogumise alussdokument on sünnikaart, mis täidetakse iga Eestis sündinud lapse (elusalt või surnult sündinu) kohta. Andmete esitajad Eesti Meditsiinilisele Sünniregistrile on kõik Eesti Vabariigis sünnitusabi osutavad tervishoiuteenuse osutajad.
Andmed on avaldatud kõikide sünnijuhtude kohta, mis toimunud aasta jooksul Eesti territooriumil. Andmetes on välja toodud sünnitaja (s.t ema) elukoht (Eesti, sh maakond, elukoht väljaspool Eestit või elukoht teadmata).
Kodusünnitused (nii palju, kui neid Meditsiinilisele Sünniregistrile teada on) on arvestatud mõne haigla koosseisu, alates 2017. a eristatakse planeeritud kodusünnitusi (vt tabel SR03 ja SR68). Statistika lähtub sünnikaardist, milles on lapse sünnikoht määratletud järgnevalt:
TAI veebilehel on pikemalt kirjutatud raseduse infosüsteemi kohta.
Imikute rinnapiimaga toitmine
Imikute rinnapiimaga toitmise statistika tootmise eesmärk on riigisiseselt regulaarselt jälgida loomulikul toidul olevate laste osatähtsust vaadeldava aasta jooksul 1-aastaseks saanud laste seas.
Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“. Imikute rinnapiimaga toitmise andmeid kogutakse üldarstiabi osutavatelt asutustelt (perearstiabiasutustelt), kes tegelevad vastsündinute jälgimisega, aastaaruandega „Imikute rinnapiimaga toitmine“. Tervishoiuteenuse osutajad esitavad andmeid vastavalt oma tegevuskohale, mistõttu põhineb imikute rinnapiimaga toitmise andmete maakondlik jaotus teenuseosutaja tegevuskohale, mitte ema või lapse elukohale.
Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena (osatähtsusena kuni 1-aastaseks saanud laste kohta).
Sünnid
Allvee K, Karro H, Serkina V. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2016. Eesti Abordiregister 1996-2016. Estonian Medical Birth Registry 1992–2016. Estonian Abortion Registry 1996-2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Raport pdf-failina
Allvee K, Karro H, Serkina V. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2015. Eesti Abordiregister 1996-2015. Estonian Medical Birth Registry 1992–2015. Estonian Abortion Registry 1996-2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. Raport pdf-failina
Allvee K, Karro H, Serkina V. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2014. Eesti Abordiregister 1996-2014. Estonian Medical Birth Registry 1992–2014. Estonian Abortion Registry 1996-2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. Raport pdf-failina
Allvee K, Karro H, Serkina V. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992–2013. Eesti Abordiregister 1996-2013. Estonian Medical Birth Registry 1992–2013. Estonian Abortion Registry 1996-2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. Raport pdf-failina
Kõik raportid, sh varasemate aastate kohta, on loetletud TAI veebilehel
Imikute rinnapiimaga toitmine
Vaz JS, Maia MFS, Neves PAR, et al. Monitoring breastfeeding indicators in high-income countries: Levels, trends and challenges. Maternal & Child Nutrition 2021;e13137. https://doi.org/10.1111/mcn.13137
Anderson E. Imikute rinnapiimaga toitmise statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2019. Raport pdf-failina
Raseduse infosüsteemi kohta lisateave TAI veebilehel.
Viktoria Serkina
Meditsiiniline sünniregister ning meditsiiniline raseduse katkemise ja katkestamise register
Tervise Arengu Instituut
E-post: Viktoria.Serkina@tai.ee
Eva Anderson
tervisestatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
E-post: Eva.Anderson@tai.ee
Uuendatud: 1.11.2022