Pahaloomulised kasvajad

MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

(Esmas)haigestumus – protsess, mis näitab haiguse tekkimise kiirust rahvastikus.

Esmasjuhtude arv – uute haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul.

Haigestumuse vanuskordaja – esmasjuhtude arv aastas 100 000 sama vanuserühma aastakeskmise rahvastiku kohta.

Haigestumuskordaja ehk tavaline haigestumuskordaja (ingl. k crude incidence rate) – väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvaarvu suhtes mingil ajavahemikul, arvutatakse teatud arvu inimeste ehk elanike kohta (tavaliselt 100 000). Haigestumuskordaja võrdub uute haigusjuhtude arv aastas jagatud aastakeskmise rahvastikuga (üldrahvastik või meesrahvastik või naisrahvastik) ja väljendatuna 100 000 elaniku kohta.

Maakond – elukoht. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel.

Pahaloomulised kasvajad (paige) – RHK-10 rubriigid C00–C97.

RHK-10 - rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon, kümnes väljaanne.

METOODIKA

Pahaloomuliste kasvajate andmed põhinevad Eesti vähiregistri andmebaasil.

Haigusjuhtude registreerimise aluseks on tervise- ja tööministri 6. märtsil 2019. a vastu võetud määruse „Vähiregistri põhimäärus“ alusel kinnitatud vorm teatis vähiregistrile.

Eesti vähiregister kasutab diagnoosi klassifitseerimisel Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni: Onkoloogia kolmandat väljaannet (RHK-O-3), mis sisaldab kahte teineteisest sõltumatut kodeerimissüsteemi kasvajate topograafia ja morfoloogia tähistamiseks. Haigestumusstatistika esitatakse aga Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel. RHK-O-3 koodid teisendatakse RHK-10 koodiks vastava, Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse ja Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni poolt loodud, üleminekuprogrammi abil (http://www.iacr.com.fr/).

Mitmikkasvajate arvestuses lähtutakse reeglitest, mis on välja töötatud Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse, Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni ja Euroopa Vähiregistrite Võrgustiku poolt (International Rules for Multiple Primary Cancers (ICD-O Third Edition). IARC Internal Report No. 2004/02. Lyon, 2004).

Vanuse arvutamisel on aluseks võetud sünnikuu ja sünniaasta, tegemist on vanusega pahaloomulise kasvaja diagnoosimise hetkel.

Haigusjuhtude maakondadesse ja suurematesse linnadesse jaotamisel on kasutatud elukohta diagnoosimise hetkel.

Kogu Eesti andmed on esitatud üksikpaikmeti ja/või paikmegrupiti, kusjuures kaetud on kõik RHK-10 rubriiki C00–C97 kuuluvad pahaloomulised kasvajad. Maakondlikud ning Tallinn ja Tartu andmed on esitatud paikmegruppide ja valitud paikmete kaupa.

Ajaline nihe haigestumusandmete ja aruandeaasta vahel on tingitud vajadusest täpsustada registri andmebaasi kogutud andmeid ning on vastavuses Rahvusvahelise Vähiregistrite Assotsiatsiooni soovitusega.

Lisainfot vähiregistri kohta saab Tervise Arengu Instituudi veebilehelt.

KLASSIFIKAATORID

Andmete esitamisel on kasutatud Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendat väljaannet (RHK-10). Pahaloomulised kasvajad hõlmavad rubriike C00–C97 ja andmete esitamisel on kasutatud kolmekohalisi koode, v.a lümfoidleukeemia ja müeloidleukeemia alavormide puhul.

RHK-10: http://pub.e-tervis.ee/classifications/RHK-10 või http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2016/en (inglise keeles).

Paikmegrupid (RHK-10 kood):

 

Paige RHK-10 kood Kommentaar
Keel C01–C02 Sisaldab keelepära ning keele muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid.
Ige, suupõhi jm. C03–C06 Sisaldab igeme, suupõhja, suulae ning suu muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid.
Suured süljenäärmed C07–C08 Sisaldab kõrvasüljenäärme ning muude ja täpsustamata suurte süljenäärmete pahaloomulisi kasvajaid.
Huul, suuõõs, neel (muu) C14 Sisaldab huule, suuõõne ja neelu muude ja ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid.
Pärasool jm. C19–C21 Sisaldab pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha, pärasoole ning päraku ja pärakukanali pahaloomulisi kasvajaid.
Maks jm. C22 Sisaldab maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomulisi kasvajaid.
Sapipõis jm. C23–C24 Sisaldab sapipõie ning sapiteede muude ja täpsustamata osade pahaloomulisi kasvajaid.
Seedeelundid (muu) C26 Sisaldab seedeelundite muude ja ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid.
Hingamiselundid jm. C39 Sisaldab hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite muude ning ebaselgete paikmete pahaloomulisi kasvajaid.
Naissuguelundid (muu) C57 Sisaldab muude ja täpsustamata naissuguelundite pahaloomulisi kasvajaid.
Kuseelundid (muu) C68 Sisaldab muude ja täpsustamata kuseelundite pahaloomulisi kasvajaid.
Kesknärvisüsteem (muu) C72 Sisaldab seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomulisi kasvajaid.
Sisesekretsiooninäärmed (muu) C74-C75 Sisaldab neerupealise ning muude sisesekretsiooninäärmete ja nendesarnaste moodustiste pahaloomulisi kasvajaid.
Paige teadmata või täpsustamata C76–C80 Sisaldab pahaloomulisi kasvajaid, mille algkolle on ebaselge, teadmata või täpsustamata.
Mitte-Hodgkini lümfoom C82–C85/96 Sisaldab follikulaarseid, difuusseid ning muid ja täpsustamata mitte-Hodgkini tüüpi lümfoome, perifeerseid ja naha T-rakklümfoome ning lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muid ja täpsustamata pahaloomulisi kasvajaid.
Hulgimüeloom C90 Sisaldab hulgimüeloomi ja plasmarakulisi pahaloomulisi kasvajaid.
Lümfoidleukeemia (muu) C91.2–C91.9 Sisaldab alaägedat lümfotsüütleukeemiat, prolümfotsüütleukeemiat, karvrakkleukeemiat, leukeemilist retikuloendotelioosi, täiskasvanu T-rakkleukeemiat, muid ning täpsustamata lümfoidleukeemiaid.
Müeloidleukeemia (muu) C92.2–C92.9 Sisaldab alaägedat müeloidleukeemiat, müeloidsarkoomi, granulotsüütsarkoomi, ägedat promüelotsüütleukeemiat, ägedat müelomonotsüütleukeemiat, muid ning täpsustamata müeloidleukeemiaid.
Leukeemia (muu) C93–C95 Sisaldab monotsüütleukeemiat, täpsustatud rakutüüpi muid leukeemiaid ja täpsustamata rakutüüpi leukeemiaid.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumuse statistika esitatakse 15 maakonna järgi, eraldi on välja toodud Tallinn ja Tartu. Andmed kuni 2017 on kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. Alates 2018. aastast on andmed jaotatud uue haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

VÄLJAANDED

Mägi M, Härmaorg P, Kullamaa L, Nõmm O, Innos K. Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Zimmermann M-L, Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Kirpu V. Vähki haigestumise riski hindamine vanuse, soo ja aasta järgi. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania. Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

Rahu M. Eesti Vähiregistri loomise lugu ja käekäik. Akadeemia 2018;30(1):96–129.

Zimmermann M-L, Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus Eestis 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018.

Idavain J, Panov L, Eigo N. Pahaloomuliste kasvajate valitud paikmete ja näitajate andmeallikate analüüs. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Ülevaade kättesaadav pdf-failina siit

Aareleid T, Zimmermann M-L, Baburin A, Innos K. Divergent trends in lung cancer incidence by gender, age and histological type in Estonia: a nationwide population-based study. BMC Cancer 2017;17:596 Artikkel kättesaadav siit

Zimmermann M-L, Innos K, Härmaorg P, Mägi M, Baburin A, Aareleid T. Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis. Eesti Arst 2017;96(1):11–20. Artikkel kättesaadav pdf-failina siit

Paat-Ahi G, Sikkut R, Nurm Ü-K. Vähktõve sotsiaalmajanduslik analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; 2016. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis. Eesti Arst 2009;88(10):635–640.

Aareleid T, Mägi M. Vähihaigestumus ja vähiregister. Eesti Arst 2007;86(11):797–803.

Parkin DM. The evolution of the population-based cancer registry. Nat Rev Cancer 2006;6:603–12.

IARC. International Rules for Multiple Primary Cancers (ICD-O Third Edition). IARC Internal Report No. 2004/02. Lyon: IARC; 2004.

Aareleid T, Mägi M, toim. Vähihaigestumus Eestis 2000 – Cancer Incidence in Estonia 2000. Tallinn: Eesti Vähiregister ja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla – Estonian Cancer Registry and North-Estonian Regional Hospital Foundation; 2003.

Parkin DM, Chen VW, Ferlay J, Calceran J, Storm HH, Whelan SL. Comparability and Quality Control in Cancer Registration. IARC Technical Report No. 19. Lyon: IARC; 1994.

Jensen OM, Parkin DM, Maclennan R, Muir CS, Skeet RG, et al. Cancer Registration Principles and Methods. IARC Scientific Publications No. 95. Lyon: IARC; 1991.

VIITED

Cancer in Five Continents https://ci5.iarc.fr/

Global Cancer Observatory https://gco.iarc.fr/

European Network of Cancer Registries https://www.encr.eu/

ECIS - European Cancer Information System https://ecis.jrc.ec.europa.eu/

 

Lisainfo (sh väljaanded, artiklid ja muud viited) Tervise Arengu Instituudi vähiregisti veebilehelt.

 

KONTAKT

Margit Mägi

Eesti Vähiregister

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 5770 4233

E-post: Margit.Magi[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 22.04.2024